Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev

Euroopa kilu (Sprattus sprattus)

Euroopa kilu (Sprattus sprattus), kalaliik heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonnast kilud (Spratttus). Inglise European sprat, brisling, garvie, garvock, whitebait; prantsuse sprat, amelette, esprot, harenguet, menuise; saksa Sprotte, Sprott, Breiling, Brisling; hispaania k espadin, alatxa, amplya, collaca, lacha, trancho; itaalia alaccia, losa, palaziola, papalina, parazzola, renga, rengheta, sarachella, sarda, sardela, sardelina, serretta, spratto; portugali espadilha, lavadilha; taani brisling; islandi brislingur; fääri brislingur; norra brisling; rootsi skarpsill, vassbuk; hollandi sprot; poola szprot; läti bretlina; leedu kilke, bretlingis; soome k kilohaili; vene шпрот европейский, балтийская килька.

Elab Lääne- ja Lõuna-Euroopa meredes Gibraltarist Lofootideni (lääneeuroopa kilu), Läänemeres (läänemere kilu), Vahemere põhjaosas ja Mustas meres (lõuna-euroopa ehk musta mere kilu). Põhja- ja Norra meres hoidub lääneeuroopa kilu rannikule lähemale kui heeringas, tulles kudemiseks 20-40 m sügavusse, koeb peamiselt aprillist juunini. Kilu töönduslikud koondised viibivad ja neid püütakse valdavalt Põhjamere kesk- ja põhjaosas ning Lõuna-Inglismaa, Belgia, Hollandi ja Norra ranniku juures. Teiseks eluaastaks kasvab lääne-euroopa kilu 9-11,5 cm pikkuseks ja ta rasvasus ulatub 7%-ni. Sel ajal püütakse teda intensiivselt. Kilust valmistatud konserve hinnatakse kõrgelt (osalt käibel etiketi "sardiinid" all).

Euroopa kilu on mere- ja riimveeline, pelaagilis-neriidne, elab parvedena 10-150 m sügavusel. Pikkus kuni 16 cm (SL), tavapikkus 12 cm (SL), eluiga kuni 6 aastat. Pole ohustatud.

Euroopa kilul on 3 alamliiki*:

Sprattus sprattus sprattus - lääneeuroopa kilu

Sprattus sprattus phalericus - vahemere-musta mere kilu

Sprattus sprattus balticus - läänemere (balti) kilu

* Vahel eristatakse ka neljandat alamliiki Sprattus sprattus sulinus, kes elab üksnes Mustas meres.

Euroopa kilu alamliikidel on väikeseid erinevusi kiilusoomuste, uimekujude jms sellise osas, kuid laias laastus on nad vägagi sarnased nii omavahel kui ka mitmete teiste heeringlaste sugukonda kuuluvate kalaliikidega nagu tülkad, sardiinid, sardinopsid, sardinellid või aloosad. See sünnitab parasjagu segadust ja kattuvusi ka eri keelte kalanimedes ja näiteks hispaania keeles ongi üheks kilu kaasnimeks sardina, itaalia keeles aga sardellina või ka sarda.

1 - läänemere kilu; 2- lääneeuroopa kilu; 3 - vahemere-mustamere kilu. Joonis raamatust: I. Veldre. Kilu. Tallinn, 1986

FAO andmetel oli euroopa kilu aastane väljapüük suurim 1975. aastal – 990 299 tonni; suurimateks püüdjateks Taani (423 926 t), NSV Liit (163 750 t) ja Norra ( 162 085 t).

2010. a – 630 338 t; 2011. a – 553 473 t; 2013. a – 394 405 t. Suurimaks väljapüüdjaks on jätkuvalt Taani.

 

                                                                                                                                                                           Viimati: juuni, 2020

 

Vaata lisaks:

Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
Kilud (Sprattus)