Otsingu tulemused:
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pahlakilud
66. Pakrirootslaste elust
67. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
68. Preserv
69. Purjepaat
70. Pärnu Kalakombinaat
71. Remulaadkaste
72. Riimkilu (Platanichthys platana)
73. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
74. Sardiinid õlis
75. Soomkala
76. Soomuste mahavõtmine
77. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
78. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
79. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
80. Tallinna Kalandustehnikum
81. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
82. Tallinna kilud
83. Tallinna Merekolledž
84. Tartarkaste
85. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
86. Triivpüük
87. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
88. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
89. Töönduskalad
90. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
91. Veldre, Ivar
92. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
93. Virrakilud (Clupeoides)
94. Võrgukivid
95. Võrguparandus
96. Võrgupüük
97. Võrgusilm
98. Võrklaev
Kilud (Sprattus)
Kilud (Sprattus), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast. Inglise sprats; saksa Sprotten; vene шпроты.
"Kilud (Sprattus) on levinud Euroopa, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Austraalia ja Uus-Meremaa parasvöötme ning subtroopilistes vetes. Kilud on lähedased heeringlastele perekonnast Clupea, erinedes neist rea tunnuste poolest. Kiludel on heeringatega võrreldes tugevamini arenenud kiilusoomused, mis moodustavad kõhul ogaja kurgust pärakuni ulatuva kiilu, vähem ette nihutatud seljauim (algab kõhuuimest tagapool), kõhuuimes vähem uimekiiri (tavaliselt 7-8); vähem selgroolülisid (46-50), pelaagiline mari. Kilud on heeringast väiksemad – mitte pikemad kui 17-18 cm. Eluiga on kuni 5-6, tavaliselt 3-4 aastat." (Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979).
Suurim pikkus liigiti vahemikus 12-18 cm (SL).
Viiest liigist neli elavad lõunapoolkeral ja vaid 1 liik (euroopa kilu) põhjapoolkeral Atlandi põhjaosas. Eesti vetes tavaline läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus) on euroopa kilu alamliik. Läänemere kilu on ka oma majandusliku tähtsuse tõttu enimuuritud liik kilude perekonnas.
Kilude leviala
Perekonnas on 5 liiki (FishBase, 2020):
Sprattus antipodum (Hector, 1872) (New Zealand blueback sprat) – uusmeremaa kilu. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa rannikuvetes. Mereveeline; pelaagilis-neriidne, 0-72 m sügavusel. Parvekala. Pikkus kuni 12 cm (SL), tavapikkus 9 cm (SL). Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük. Vahel kasutatakse kalastamisel söödakalana.
Sprattus fuegensis (Jenyns, 1842) (Falkland sprat) – tulemaa kilu. Atlandi edelaosas 40 kraadist lõunalaiusest Tulemaa saarte ja Falklandi saarteni, ka Burdwoodi panga piirkonnas. Mereveeline; pelaagilis-neriidne, okeanodroomne. Parvekala. Rannikuvetes. Pikkus kuni 18 cm (SL), tavapikkus 15 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük (2006-20011. a vahemikus 17 829 – 52 603 tonni; Tšiili).
Sprattus muelleri (Klunzinger, 1879) (New Zealand sprat) – mülleri kilu. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa rannikuvetes. Mereveeline; pelaagilis-neriidne, 28-110 m sügavusel. Parvekala. Pikkus kuni 13 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük.
Sprattus novaehollandiae (Valenciennes, 1847) (Australian sprat) – tasmaania kilu. Vaikse ookeani edelaosas Austraalia ja Uus-Meremaa rannikuvetes, sageli jõgede suudmealadel. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvekala. Pikkus kuni 14 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Sprattus sprattus (Linnaeus, 1758) (European sprat) – euroopa kilu. Vt artiklit Euroopa kilu
Viimati: juuni, 2020
Vaata lisaks:
Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)Heeringlased (Clupeidae)
Euroopa kilu (Sprattus sprattus)