Otsingu tulemused:
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Aasovi meri
4. Aloosad (Alosa)
5. Amasoonase saagkõhtheeringas (Pristigaster cayana)
6. Anisakiaas (anisakidoos)
7. Araabia kõverlõugheeringas (Nematalosa arabica)
8. Atlandi ümarheeringas (Etrumeus sadina)
9. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
10. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
11. Atlandi troopikaheeringas (Lile piquitinga)
12. Austraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa come)
13. Balti heeringas
14. Barentsi meri
15. Beauforti meri
16. Beringi meri
17. Bismarcki heeringas
18. Bloater
19. Bückling
20. Dashi
21. Dow' uimheeringas (Opisthopterus dovii)
22. Ekvatoriaalne uimheeringas (Opisthopterus equatorialis)
23. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
24. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
25. Filipiini heeringas (Clupea manulensis)
26. Galathea kõverlõugheeringas (Nematalosa galatheae)
27. Golani ümarheeringas (Etrumeus golanii)
28. Guajaana kiiluimheeringas (Odontognathus mucronatus)
29. Gwamegi
30. Hõbedane vöötheeringas (Spratelloides gracilis)
31. Hammaspeaheeringas (Denticeps clupeoides)
32. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
33. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
34. Harilik tömpninaheeringas (Anodontostoma chacunda)
35. Havai ümarheeringas (Etrumeus makiawa)
36. Heeringad (Clupea)
37. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
38. Heeringlased (Clupeidae)
39. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
40. Idaheeringas (Clupea pallasii)
41. Indoneesia tömpninaheeringas (Anodontostoma selangkat)
42. Ivassii heeringas (Sardinops sagax melanosticta)
43. Jaapani kõverlõugheeringas (Nematalosa japonica)
44. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
45. Kaguaasia kõverkõugheeringas (Nematalosa nasus)
46. Kala inimtoiduna
47. Kalamaksaõli
48. Kalaparv
49. Kariibi kiiluimheeringas (Odontognathus compressus)
50. Kaunis troopikaheeringas (Lile gracilis)
51. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
52. Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
53. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
54. Kilud (Sprattus)
55. Kipper (suitsuheeringas)
56. Klaas-kiilselgheeringas (Hyperlophus translucidus)
57. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
58. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
59. Kuuba uusuimheeringas (Neoopisthopterus cubanus)
60. Lääne-puguheeringas (Dorosoma smithi)
61. Lääneaustraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa vlaminghi)
62. Lõuna-puguheeringas (Dorosoma petense)
63. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
64. Lewisi vöötheeringas (Spratelloides lewisi)
65. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
66. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
67. Mehhiko puguheeringas (Dorosoma anale)
68. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
69. Musttriip-troopikaheeringas (Lile nigrofasciata)
70. Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
71. Nikaraagua puguheeringas (Dorosoma chavesi)
72. Pärsia kõverlõugheeringas (Nematalosa persara)
73. Põhja-puguheeringas (Dorosoma cepedianum)
74. Paapua kõverlõugheeringas (Nematalosa papuensis)
75. Paljas huntheeringas (Chirocentrus nudus)
76. Pallas Peter Simon
77. Panama kiiluimheeringas (Odontognathus panamensis)
78. Peen vöötheeringas (Spratelloides delicatulus)
79. Pelaagiline traalnoot
80. Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
81. Pisiuim-ümarheeringas (Etrumeus micropus)
82. Puguheeringad (Dorosoma)
83. Räim
84. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
85. Saagkõhtheeringad (Pristigaster)
86. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
87. Sakiline vöötheeringas (Spratelloides robustus)
88. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
89. Sale uimheeringas (Opisthopterus valenciennesi)
90. Sardinops (Sardinops sagax)
91. Siiad (Coregonus)
92. Somaali kõverlõugheeringas (Nematalosa resticularia)
93. Suula (Morus bassanus)
94. Suursilm-uimheeringas (Opisthopterus macrops)
95. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
96. Taani väinad
97. Tai tömpninaheeringas (Anodontostoma thailandiae)
98. Tardoor-uimheeringas (Opisthopterus tardoore)
99. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
100. Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
101. Triip-kiilselgheeringas (Hyperlophus vittatus)
102. Troopikaheeringad (Lile)
103. Troopiline uusuimheeringas (Neoopisthopterus tropicus)
104. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
105. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
106. Tursapüük
107. Uimheeringad (Opisthopterus)
108. Uusguinea kõverlõugheeringas (Nematalosa flyensis)
109. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
110. Vöötheeringad (Spratelloides)
111. Vaguvaallased (Balaenopteridae)
112. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
113. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
114. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
115. Vaqueira uimheeringas (Opisthopterus effulgens)
116. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
117. Whiteheadi ümarheeringas (Etrumeus whiteheadi)
118. Whiteheadi saagkõhtheeringas (Pristigaster whiteheadi)
119. Wongratana ümarheeringas (Etrumeus wongratanai)
Kilud (Sprattus)
Kilud (Sprattus), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast. Inglise sprats; saksa Sprotten; vene шпроты.
"Kilud (Sprattus) on levinud Euroopa, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Austraalia ja Uus-Meremaa parasvöötme ning subtroopilistes vetes. Kilud on lähedased heeringlastele perekonnast Clupea, erinedes neist rea tunnuste poolest. Kiludel on heeringatega võrreldes tugevamini arenenud kiilusoomused, mis moodustavad kõhul ogaja kurgust pärakuni ulatuva kiilu, vähem ette nihutatud seljauim (algab kõhuuimest tagapool), kõhuuimes vähem uimekiiri (tavaliselt 7-8); vähem selgroolülisid (46-50), pelaagiline mari. Kilud on heeringast väiksemad – mitte pikemad kui 17-18 cm. Eluiga on kuni 5-6, tavaliselt 3-4 aastat." (Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979).
Suurim pikkus liigiti vahemikus 12-18 cm (SL).
Viiest liigist neli elavad lõunapoolkeral ja vaid 1 liik (euroopa kilu) põhjapoolkeral Atlandi põhjaosas. Eesti vetes tavaline läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus) on euroopa kilu alamliik. Läänemere kilu on ka oma majandusliku tähtsuse tõttu enimuuritud liik kilude perekonnas.
Kilude leviala
Perekonnas on 5 liiki (FishBase, 2020):
Sprattus antipodum (Hector, 1872) (New Zealand blueback sprat) – uusmeremaa kilu. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa rannikuvetes. Mereveeline; pelaagilis-neriidne, 0-72 m sügavusel. Parvekala. Pikkus kuni 12 cm (SL), tavapikkus 9 cm (SL). Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük. Vahel kasutatakse kalastamisel söödakalana.
Sprattus fuegensis (Jenyns, 1842) (Falkland sprat) – tulemaa kilu. Atlandi edelaosas 40 kraadist lõunalaiusest Tulemaa saarte ja Falklandi saarteni, ka Burdwoodi panga piirkonnas. Mereveeline; pelaagilis-neriidne, okeanodroomne. Parvekala. Rannikuvetes. Pikkus kuni 18 cm (SL), tavapikkus 15 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük (2006-20011. a vahemikus 17 829 – 52 603 tonni; Tšiili).
Sprattus muelleri (Klunzinger, 1879) (New Zealand sprat) – mülleri kilu. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa rannikuvetes. Mereveeline; pelaagilis-neriidne, 28-110 m sügavusel. Parvekala. Pikkus kuni 13 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük.
Sprattus novaehollandiae (Valenciennes, 1847) (Australian sprat) – tasmaania kilu. Vaikse ookeani edelaosas Austraalia ja Uus-Meremaa rannikuvetes, sageli jõgede suudmealadel. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvekala. Pikkus kuni 14 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Sprattus sprattus (Linnaeus, 1758) (European sprat) – euroopa kilu. Vt artiklit Euroopa kilu
Viimati: juuni, 2020
Vaata lisaks:
Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)Heeringlased (Clupeidae)
Euroopa kilu (Sprattus sprattus)