Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)

Lõunaaafrika merluus, ka kapimaa merluus (Merluccius capensison kalaliik tursaliste (Gadiformes) seltsi  merluuslaste (Merlucciidae) sugukonna perekonnast merluusid (Merluccius)

Inglise k — Shallow-water Cape hake, Cape hake, South African Whiting; prantsuse k  Merlu côtier du Cap, Merlu du Cap; saksa k — Kap-Seehehcht, Kap-Stockfish; hispaania k  Merluza del Fabo; portugali k  Pescada-do-cabo; hollandi ki  Zuid-Afrikaanse heek;taani k  Sydafrikansk kulmule; rootsi k  Kapkummel; soome k  Kapinkummeliturska; vene k мерлуза капская; afrikaani k  Vlakwater-stokvis

Väga sarnane euroopa merluusi ja süvaveelise kapimaa merluusiga (Merluccius paradoxus).

Levila Atlandi kaguosas Lõuna-Aafrika rannavetes kogu mandrinõlva ulatuses.

Elab mandrilaval 50-500 m sügavusel, tavaliselt mitte sügavamal kui 400 m. Elamisssügavus kattub osaliselt (vahemikus 200-400 m) süvaveelise kapimaa merluusi elusügavusega ning kalapüügil saadakse neid sageli samaaegselt.

Fishbase's suurim pikkus 140 cm, tavapikkus 50 cm.

Lõunaaafrika merluus (samuti argentiina merluus) kasvab kiiremini kui teised merluusid, mis loob eeldused liigi töönduslike varude kiiremaks uuenemiseks.

Muutus tähtsaks traalpüügi objektiks pärast 1962. aastat.1 FAO andmestiku põhjal suurim aastane kogusaak 322 000 tonni (2002 a.).

Toiteväärtus 77 kcal/100 g, rasvasus 0,6%, valke 16,9%


Allikad:
Merluccius capensis FishBase's (jaanuar 2014)
Merluccius capensis Wikipedias
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn 1979


Vaata lisaks:

Merluusid (Merluccius)
merluuslased (Merlucciidae)