Lestalised (Pleuronectiformes)
Kiiruimsete luukalade selts, kuhu kuulub üle saja perekonna ja pooltuhat kalaliiki. (Osades andmebaasides tuuakse perekondade arvuna kuni 134 ja liikide arvuna kuni 680).
"Lestalisi iseloomustab ebasümmeetriline, tugevasti külgedelt kokkusurutud kõrge keha, mille üks külg on funktsionaalselt muutunud alumiseks, teine pealmiseks pooleks. Moonde läbiteinud isenditel paiknevad mõlemad silmad ühel poolel — ühtedes rühmades paremal (parempoolsed lestad), teistes vasakul poolel. Keha pooled erinevad tavaliselt värvuse, soomuste iseloomu ja küljejoone poolest: alumine nn. pime pool on harilikult hele, silmadega pool suuremal või vähemal määral värvunud, sageli laigulise või ristvöödilise mustriga.
Selja- ja pärakuuim on lestalistel pikad, kõhuuimed paiknevad eespool rinnauimi.
Enamik lestalisi elutseb subtroopilistes ja troopilistes vetes, tunduvalt vähem elab neid parasvöötme meredes ja väga vähesed arktilistes meredes. Kõige rikkam ja mitmekesisem on lestaliste fauna Vaikses ookeanis.
Lestalised on peamiselt rannavöötmes elavad kalad. Mõned liigid tungivad jõgedesse, väga vähesed elavad suures sügavuses. Moonde läbiteinud lestalised hoiduvad tavaliselt merepõhja, lebades liikumatult pimeda külje peal ja kaevudes põhja nii, et nähtavale jääb ainult pea ülemine osa ja silmad. /---/ Paljud neist saavad erakordselt kiiresti muuta oma silmapoole värvust olenevalt põhja värvusest ja mustrist; nad teevad seda niivõrd täiuslikult, et muutuvad peaaegu märkamatuks. See omadus on seotud nägemisaistingutega; pimedaks tehtud kaladel pole sellist võimet. Lestalised on väheliikuvad, välja arvatud harvad erandid, on nad halvad ujujad. Nad ujuvad mõninord lapiti, pime külg allpool, sooritades oma pika selja- ja pärakuuimega lainelisi liigutusi. Hädaohu puhul pöörduvad nad serviti, seljapool ülespoole ja sööstavad välgukiirusel edasi. /---/
Enamik lestalisi ei soorita pikki rändeid, vaid liigub sesoonselt üsna piiratud alal. Paljud neist eemalduvad rannast talvituma, kevadel aga lähenevad rannale sigimiseks ja toitumiseks.
Lestalised on põhiliselt röövkalad ja lihatoidulised. /---/
Lestaliste suurus on väga erinev. Väikesekasvulised liigid saavutavad vaevalt 6-7 cm pikkuse ja mõnegrammise kaalu, kõige suuremad neist (hiidlest) kasvab kuni 4.7 m pikkuseks ja ligi 330 kg raskuseks.
/---/
Lestalised sigivad peamiselt kevadel ja suvel; mõned põhjapoolsed liigid sügisel ja isegi talvel, isased saavad tavaliselt emastest varem suguküpseks. /---/
Troopiliste liikide väikeste marjaterade arenemine ei välta üle kahe ööpäeva /---/, põhjapoolsete liikide suured marjaterad arenevad mitmeid nädalaid või isegi kuid.
Lestaliste vastsed on algul täiesti läbipaistvad, nende keha on sümmeetriline, silmad paiknevad pea mõlemal küljel /---/. Nad ujuvad nagu kõik kalad, selg ülevalpool. Vastavalt kasvule ja arenguastmele laskuvad vastsed järkjärgult üha sügavamale, tehes seejuures läbi väga keeruka moonde /metamorfoosi), mille käigus kaob keha kahepoolne sümmeetria ja kala kohastub eluga merepõhjal."1
Lestaliste selts jaguneb 3 alamseltsiks ja 11 sugukonnaks:*
Alamselts Psettodoidei, psettoodilised
Psettodidae (spiny turbots)
Alamselts Pleuronectoidei, pärislestalised
CitharidaeScophthalmidae (turbots), kammellasedBothidae (lefteye flounders), rombkalalasedPleuronectidae (righteye flounders), lestlasedParalichthyidae (large-tooth flounders), ebapaltuslasedAchiropsettidae (southern flounders)Samaridae (crested flounders), samaarislased
Alamselts Soleoidei, merikeelelised
Soleidae (true soles), merikeellasedAchiridae (American soles)Cynoglossidae (tonguefishes), koerkeellased
Allikad:
1 Loomade elu, 4. kd Kalad, Tallinn, 1979
Flatfish Wikipedias
Vaata lisaks:
Rombkalalased (Bothidae)Merikeellased (Soleidae)
Kammellased (Scophthalmidae)
Lestlased (Pleuronectidae)