"Kõige süvaveelisem ja väikseim tursklaste esindaja on suursilmtursake /---/. Selja ja pärakuuimed on tal eraldatud vahedega, ülaseisune suu asetseb viltu, alalõual poise puudub. Silmad on väga suured, üle kolmandiku pea pikkusest. Suguküpsed isendid on tuhmhõbedast värvi, tavaliselt 9-13, harva kuni 15 cm pikad. Liik levib Põhja-Aafrikast ja Vahemere idaosast kuni Fääri saarteni ja Põhja-Norrani. Suursilmtursake elab ookeani avavees 200-600 m sügavuses, 1000-meetriste ja isegi suuremate sügavuste kohal. Tuntakse kahte, põhja- ja lõunapoolset alamliiki, kes erinevad teineteisest selgroolülide ja uimekiirte arvu, täiskasvanud isendite suuruse ning leviku poolest."1
Varasemalt on vaadeldud suursilmakest perekonna ainsa liigina, kellel on kaks alamliiki:
Gadiculus argenteus argenteus Guichenot, 1850 - lõunapoolne
Gadiculus argenteus thori E. J. Schmidt, 1913 - põhjapoolne
Uuemates käsitlustes eristatakse varasemaid alamliike iseseisvate liikidena:
Gadiculus argenteus Guichenot, 1850
Gadiculus thori E. J. Schmidt, 1913
Toimetaja märkus: Kalapeedias oleme nad omavoliliselt nimetanud eesti keeles lõuna suursilmtursakeseks ja põhja suursilmtursakeseks. Selle juures lähtume sellest, et seni on liik olnud nimetatud just suursilmtursakeseks (Loomade elu; Euroopa kalad), kuigi enamuses keeltes toovad nimetused esile tema hõbedase värvingu, nt ingl k silvery pout.
Allikad
1 Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006Gadiculus argenteus FishBase's (detsember 2013)Gadiculus thori FihBase's (detsember 2013)