Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)

Vaikse ookeani mintai ehk mintai ehk alaska pollak (Theragra chalogramma, uuemas käsitluses Gadus chalogrammus), kalaliik tursklaste (Cadidae) sugukonna mintaide (Therarga) perekonnast. Uuemas käsitluses paigutatud geeniuuringute põhjal taas turskade (Gadus) perekonda, kuhu kuulus ka kunagi varem. Inglise alaska pollock, walleye pollock; prantsuse lieu de l'Alaska; hispaania colin de Alaska; saksa Pazifisher Pollack; jaapani suketôdara; aleuudi rririliq; norra theragra, berlevägfisk; soome mintai, alaskanseiti; vene минтай.


Levinud Vaikse ookeani põhjaosas Beringi väinast Koreani ja Põhja-Kaliforniani, tavaliselt madala temperatuuriga vees (2-9 oC). Poolsüvaveeline liik. Suured silmad, lillakasroheline värvus. Kere ülaosa katavad arvukad tumedad täpid, keha on sihvakas, pea väike, väga lühikese poisega alalõual. Elab avavees kuni 500-700 meetri sügavuses; kudemiseks liigub rannale lähemale madalasse vette (50-100 m) ja jääb sinna ka toituma. Sööb peamiselt koorikloomi. Suguküpsus saabub 3.-4. eluaastal. Jaapani meres kasvab mintai tavaliselt 50-55 cm, Beringi meres kuni 75 cm pikkuseks.

Kudeparved väga suured. Mari on pelaagiline ja seda on niivõrd palju, et iga ruutmeetri merepinna all areneb kuni 30 000 marjatera.

Vaikses ookeanis arvukaim tursklane. Koreas väga hinnatud, kuuludes tähtsaimate töönduskalade hulka. Väärtuslik on tema maks, mis sisaldab A-vitamiini rikast rasva. Vitamiinide poolest on mintai maksa rasv isegi rikkam kui tursal, mistõttu seda kasutatakse kalamaksaõli valmistamiseks väga laialdaselt.

FishBase's mintai suurim pikkus 91 cm, suurim fikseeritud mass 3,9 kg ja pikim eluiga 28 aastat.

Mintaist on saanud oluline töönduskala, kelle varud on veel maailmas toidukaladest ühed suuremad. 1980-ndate teisel poolel küündis aastane kogupüük üle 6 miljoni tonni, 2000-ndatel püsis see 3 miljoni tonni juures. Poole sellest kogusest püüavad välja USA kalurid ja mintai on USA poolt enimpüütud kalaliik. Teiseks suuremaks püüdjaks on Venemaa.


Väljapüük FAO andmeil

Mintaist valmistatud külmutatud kalatooteid eksporditakse USA-st, Venemaalt ja Hiinast suurtes kogustes Euroopasse, eeskätt Saksamaale, Prantsusmaale ja Suur-Britanniasse. Näiteks langes Saksamaal 2008. aastal kogu tarbitavast kalahulgast 25% just mintai arvele.

Mintaid kasutatakse peale tavapäraste roogade kalapulkade valmistamiseks, fileesid kasutatakse "fish & chips"-ide tegemisel, kiirtoidukettide (McDonalds, Burger King) kalaroogades, kunstkrabide tegemiseks jms. Jaapani ja vene köögis kasutatakse ka soolatud või suitsutatud mintaimarja.

Viimati: jaanuar, 2019


 

Vaata lisaks:

Tursad (Gadus)
Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
Mintaid (Theragra)