Kalapeedia Otsing Kaastöö

Inglise k - whiting, European whiting; prantsuse k - merlan; portugali k - badeho, badejo; hispaania k - merla; itaalia k - merlano, molo, morgano; saksa k - Merlan, Witting, Wittling; islandi k - lýsa; norra k - hvitting; rootsi k - vitling; soome k - valkoturska; vene k - Мерланг

"Euroopa merlang (Odontogadus merlangus*)on levinud Atlandi ookeani ja Vahemere Euroopa ranniku läheduses ning moodustab Mustas meres eraldi alamliigi. Merlang kasvab Atlandi ookeanis ja Vahemeres tavaliselt 30-50 cm pikkuseks, esineb aga ka 55-68 cm pikkusi isendeid. Selg ja pea ülaosa on hallikaspruunid, küljed täpilised, võrkja või lainelise mustriga. Eesmine pärakuuim on pikk (30-35 kiirt), sabauim ilma väljalõiketa, poise on alalõual väike või puudub sootuks.

Euroopa rannikul levib merlang põhja suunas Islandini ja Barentsi mere edelaosani. Ta elab madalvees, tungides ka jõgede suudmealadele. Merlang koeb 20-80 meetri sügavuses 5-10 kraadi C juures. Vastsed ja maimud hoiduvad kaua suurte meduuside (Cyanea) kummiku alla, toituvad koorikloomadest ja peenkalast (tobiad, heeringad jt.). Merlangi püütakse aastas veerand miljonit tonni. Kõige suuremaid saake saadakse Põhjamerest ja Iiri merest.

Musta mere merlang (Odontigadus merlangus euxinus**) erineb põhiliigist väiksema kasvu (tavaliselt 25 cm, väga harva 45-50 cm), kollakashalli värvuse, üsna pikkade paarisuimede ja väikese poise poolest alalõual. Ta elab Musta mere jahedates veekihtides, harvem läheb ka Musta mere loodeosa magestunud aladele***.

Krimmi rannikule tuleb merlang alati pärast tugevaid maatuuli, sest sellega kaasneb sügavate, jahedate vete kerkimine. Suguküpsus saabub 2.-3. eluaastal. Kudemine toimub suurema osa aasta jooksul terve levila ulatuses, kõige intensiivsemalt siiski talvel.

3-7 cm pikkusi noorkalu võib kohata ka rannast eemal, suurte sügavuste kohal, meduusi Rhizostoma pulmo kummiku all.

Musta mere merlangil puudub töönduslik tähtsus, kuid ta on mitmete röövkalade (ogahai, beluuga, kammeljas) ja delfiinide toiduks."¹

 

* Tänapäeval Merlangius merlangus

** Tänapäeval Merlangius merlangus euxinus

*** "Euroopa kalade" põhjal elab ka Vahemeres

FishBase's merlangi maksimaalne pikkus 70 cm (tavaline 23,5 cm), suurim fikseeritud mass 3,1 kg, suurim vanus 20 aastat.

Merlang on eriti rohke Põhjameres ning just seal püütakse teda traalidega kõige rohkem. Suurimateks püüdjateks on Inglismaa ja Prantsusmaa. Kogusaagid kahanevad. Kui 1970-ndatel ületasid aastasaagid 200 000 tonni, siis 30 aastat hiljem on see 40 000 tonni.

Toiteväärtus 88 kcal/100 g; rasvasus 2%, valke 17,5 %