Kalapeedia Otsing Kaastöö

Inglise k - blue whiting, poutassou; prantsuse k - merlan bleu; hispaania k - bacaladilla, bacalao, lirio, piripi; kreeka k - prosfygaki; türgi k - bakalyaro, mavivezit balığı, mezgit;  itaalia k - putassu, potassolo jm; portugali k - bacalhau, pichelim, verdinho; heebrea k - shibbut albin; saksa k - Blauer Wittling, Stokckfish; islandi k - kolmunni; rootsi k - kolmule;taani k - sortmund, blåhvilling; norra k - blagunnar, kolmule; soome k - mustakitaturska; vene k -  Путассу северная

Seljalt sinakashall, küljed hõbejad, alt valge, alalõual poiset ei ole. Alalõug ulatub ülalõuast veidi ettepoole, ülalõug ulatub silma alla. Hambad väikesed.

"Põhjaputassuu kasvab kuni 47 cm pikkuseks, tavaline pikkus on 30-35 cm. Ta on levinud peamiselt Kirde-Atlandis Vahemere lääneosast Islandini, Teravmägedeni ja Barentsi mere lääneosani, esineb aga ka loodepoolsetes vetes Uus-Shotimaast ja Suure Newfoundlandi madala lõunanõlvast Lõuna-Gröönimaani.

Täiskasvanud põhjaputassuu elab pelagiaalis 160-3000 meetri sügavuse veemassi kohal. Tavaline esinemissügavus on 30-400 m, harvem isegi 800 meetrit, 180-400 meetri sügavusel võib ta esineda ka põhja lähedal. Toiduks kasutab põhjaputassuu planktilisi koorikloomi ja ka pelaagilisi kalamaime (laternakalalased, heeringad, tursad jt. liigid).

Põhjaputassuu võib saada suguküpseks 17-20 cm, tavaliselt siiski 23-26 cm pikkuselt, olles siis 1-4 aastane. Ta kasvab aeglaselt ja 8-10 aasta vanuselt on kõigest 30-35 cm pikk." ¹

FishBases maksimumpikkus 50 cm (tavapikkus 22 cm), suurim kaal 830 g, maksimaalne eluiga 20 aastat.

Kasutamine, varud:

Putassuu massiline väljapüük algas alles 1970-ndatel aastatel peamiselt Põhja-Euroopa riikide ja Venemaa poolt. Vahemikus 1998-2008 oli keskmine aastasaak üle 1 miljoni tonni, rekorsaak 2,4 miljonit tonni püüti 2004. a. FAO andmetel oli putassuu oma püügikoguse poolest 2006. a maailmas püütavuselt viies kalaliik. Ülepüügi tõttu ja ka selgusetutel põhjustel on kudekari märgatavalt kahanenud ning putassuu väljapüügile on kehtestatud kvoodid. Nii oli 2011. a kvoodiks 40 100 tonni, kuid tegelikkuses püüti putassuud välja kaks korda rohkem. 2012. aastaks kehtestati märksa suurem kvoot - 391 000 tonni.

Suurimad püüdjad on Norra, Island, Fääri saared ja Venemaa.

Põhikogus püütavast putassuust läheb kalajahu ja kalaõli tootmiseks. Venemaal ja Lõuna-Euroopas turustatakse putassuud ka inimtoiduks.

Eestis valmistatakse putassuust kalapulki ja kalaburgereid (Esva).

Allikad

¹ Loomade elu, 4. kd Kalad. Eallinn 1979

Micromesistius poutassou Fishbase's (detsember 2013)

Blue whiting Wikipedias