Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
Kaugida navaaga (
Eleginus gracilis) on kalaliik
tursaliste (
Gadiformes) seltsi
tursklaste (
Cadidae) sugukonna
navaagade (
Eleginus) perekonnast.
Inglise k - saffron cod; prantsuse k - morne boréale; innuiidi k - ogak, ogavik, uuqaq, hukyuktook; jaapani k - komai; rootsi k - saffrantorsk; saksa k - Fernöstliche Nawaga; vene k - вахня, дальневосточная навага
"Levinud Vaikse ookeani põhjaosa meredes Beringi väinast Koreani läänes ja Sitkani (Alaska laht) Ameerika rannikul. Ta levib ka Tshukotka meres mõlemal pool Beringi väina. See liik on tavaliselt levinud Beringi, Ohhoota ja Jaapani meredes, tungib aga ka jõesuudmetesse ja järvedesse. Kaugida navaaga on Valges meres elavast navaagast tunduvalt suurem, ta pikkus ulatub tavaliselt 25-35 cm-ni, üksikutel juhtudel kuni 50 cm-ni. Ta elab pidevalt rannikumeres, liigub talvel ranna äärde kudema, aga suvel, kui ranna ääres vesi soojeneb, läheb veidi kaugemale (30-60 m sügavusele) toituma. Marja heidab kaugida navaaga detsembrist veebruaruni ranna ääres loodete mõjupiirkonnas, väga külmas vees (kuni —1,8 kraadi C) põhja ligidal. Marjaterad lebavad põhjas ja on veidi kleepuvad. Vastsed kooruvad aprillis ja on planktilise eluviisiga, hoiduvad sageli meduusi (Cyanea ferruginea) kummiku alla. Kaugida navaaga sööb nagu Valges meres elav navaagagi koorikloomi ja noorkalu. Suguküpsus saabub 2-3 aastaselt. Kaugida navaaga on üsna arvukas ja teda püütakse kümmekond korda rohkem kui Valges meres elavat põhjanavaagat."1
Kasutatakse inimtoiduna Venemaal ja Jaapanis, turustatakse värskelt või külmutatult.
FishBases maksimumpikkus 55 cm, suurim fikseeritud kaal 1,3 kg, maksimaalne eluiga 15 aastat.
Allikad:
1 Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Vaata lisaks:
Navaaga (Eleginus nawaga)
Navaagad (Eleginus)