Kalapeedia Otsing Kaastöö

Inglise k - haddock; prantsuse k - eglefin; hispaania k - eglefino; portugali k - arina, bacalhau; saksa k - Schellfish; kreeka k - bakaliaros; itaalia k - asinello; norra k - kolje, hyse; rootsi k - kolja; taani k - kuller; poola k -  plamcak, lupacz; soome k - kolja; vene k - пикша

"Kilttursk on valdavalt põhjaeluviisiga ja sööb bentosorganisme. Eesmine seljauim on teisest ja kolmandast märgatavalt kõrgem. Keha on üsna kõrge, külgedelt pisut kokku surutud. Selg on tume, sirelivärvilise varjundiga, küljed ja kõht hõbedased ning küljejoon must. Rinnauimede kohal asub must laik, suu on alaseisune, poise nõrgalt arenenud.

Kilttursk on levinud ainult Atlandi põhjaosas, Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikuvetes ning Islandi ümbruses. Levila piirdub kõrge soolsusega (32-33⁰/₀₀) merega. Magestunud Läänemeres ja Beringi meres kilttursk tavaliselt ei esine, Gröönimaa ümbruses on ta väiksearvuline, Labradori ranniku lähedal aga puudub.

/---/

Esimestel elukuudel hoiduvad noored kilttursad keskmisse veekihti, meduuside (Cyanea) kummiku alla. /---/ Noor kilttursk toitub tavaliselt madalas, vähem kui 100 meetri sügavuses vees. Kilttursa peamised toitumispaigad asuvad Barentsi meres piki Murmani rannikut, Kanini poopsaare lähedal ja Kolgujevi saare ümbruses, kus ta sööb madutähti, väikesi limuseid, koorikloomi ja usse. Armastatuim toiduobjekt on heeringa mari põhjameres ja moiva mari Barentsi meres. Kilttursk sööb seda tohutul hulgal ning see on kahtlemata tähtsal kohal tema toidulaual.

Mandrilava piirkonnast kilttursk tavaliselt väljapoole ei lähe. Norra meres võib teda mõnikord kohata suure sügavuse kohal. Siis on ta aga äärmiselt kurnatud ja määratud ilmsele hukkumisele.

Suguküpseks saab kilttursk 3.-5. eluaastal. Sellel ajal on kala kuni 40 cm pikk ja kaalub umbes 1 kg. Tavaline pikkus on 60-70 cm, esineb aga 1-1,2 m pikkusi isendeid. Kudemisränne algab 5-6 kuud enne kudemist.

Kilttursk on tähtis tööndusobjekt Põhjameres ja Barentsi meres, samuti Uus-Shotimaa ja Uus-Inglismaa rannikul. Püükide suuruse poolest on tursklaste hulgas tursa ja mintai järel kolmandal kohal, andes aastas saake pool kuni kolmveerand miljonit tonni. Kilttursa varudele on iseloomulik ulatuslik kõikumine, mis olulisel määral mõjutab tema tööndust."¹

Ameerikas langesid kilttursa saagid järsult 1960-ndate ja 1980-ndate lõpul. Need on aegamisi taas kasvanud, kuid jäävad ikka veel tuntavalt alla kunagise aastakeskmise.

Euroopas oli kilttursa saagiks 2004. aastal 325 000 tonni, millest kolmandiku püüdsid Suur-Britannia kalurid. Kilttursk on tähtsaim püügikala Shotimaal.

FishBase andmeil on kilttursa suurim pikkus 112 cm; suurim kaal 16,8 kg, suurim vanus 20 aastat.

Kiltturska turustatakse värskena, fileedena, suitsutatuna ja külmutatuna. Soolamiseks sobib see vähem kui tursk, traditsioonilised valmistusviisid on kuivatamine ja suitsutamine.

100 grammis kilttursas on alla 1 grammi rasvasid ja umbes 24 g valke; toiteväärtus 112 kcal.

¹ Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Melanogrammus aeglefinus FishBase's

Haddock Wikipedias