Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Siig spordikalana Skandinaavias

Siiga, täpsemalt harilikku siiga (Coregonus lavaretus) leidub laialdaselt selle kalaliigi erinevates vormides Soomes, Norras, Taanis ja Rootsis (välja arvatud Rootsi lõuna- ja kaguosa).

Siiavormide paljususe tõttu võivad paikkonniti kalade kasvukiirus, kudemiskäitumine, toitumisviis ja ka väljanägemine olla mõneti erinevad. Laias laastus võime kõnelda kaht tüüpi siigadest: siirdesiigadest, kes lähevad merest või ka järvedest kudema jõgedesse ning paiksetest siigadest, kes koevad meredes või järvedes. Elupaik määrab ära ka selle, millest siiad toituvad - nad võivad olla planktonisööjad või toituda ka põhjaloomakestest, kaladest ja vette sattuvatest õhuputukatest.
Siig on skandinaavias hinnatud huvipüügi kala, keda harrastajad püüavad Skandinaavias koguseliselt umbes kaks korda rohkem kui kutselised kalurid (aastas umbes 400 tonni huvikalastajate ja 200 tonni kalurite poolt). 

Rootsis peetakse siiast lugu vähem kui teistest lõhelistest, nagu nt taimen. Siig on domineerima kippuv liik, kes võib teisi liike välja tõrjuda ja seetõttu ei taheta teda sugugi igasse veekogusse. 
Siiga leidub nii Rootsi lääneranniku meres kui ka Põhja-Rootsi pisemates veekogudes. 
Siia tugev asurkond on Rootsi suuruselt teises järves Vätternis, kuid siig elab siin sügaval ja huvikalastajal pole teda lihtne tabada.
Siiad viibivad meelsasti merre suubuvate jõgede suudmealadel, kus neile on rohkelt toitu. Neid meelitavad ligi ka sadamad ja vesiehitised. Sellistes paikades püütakse siiga enamasti põhjaõngega, söödaks krevett või kalatükk.
Rootsi tuntuimaks siiapüügi paigaks on Skräbeån jõgi, kus püütakse suuri siirdesiigasid, kes võivad kaaluda kuni 5 kilo. Levinuimaks püügivahendiks on õng, söödaks vuhmauss või kärbsevastne.

Norras on levinuimaks siia talvine püük. Suurtes fjordides meelitatakse suuri siiaparvi tirkudega; Glomma jõel tehakse kevadjääl aga iselaadset "piilumispüüki", mille puhul söödana kasutatakse kevikute vastseid. Suvel püütakse siiga enamasti lendõnge ja õngega.
Finnmark: siiga on peamiselt Saamimaal Koutokeino kandis, Alta ja Teno jõgede vesikondades allpool Jiesjärve - nii järvedes kui ka vaiksema vooluga jõelõikudes. Siiga on ka idapoolsetes Näätämö (norra k Neidenelva) jões ja Paatsjoki (norra k Pasvikelva) jões. Tromso kandis leidub siiga Reisadaleni ja Signaldaleni vesistutes.
Hedmark: siiga on kõigis suurtes tasandikujärvedes ja suuremates jõgedes. Tuntud siiajärved on Femunden, Isteren, Galtsjøen, Sølensjøen. Heaks siiajõeks on Gemma ja selle lisajõgi Rena. 
Kagu-Norra: siiga on enamuses Buskerudi, Vestfoldi ja Telemarki suuremates järvedes nagu Randsfjorden, Sperillen, Krøderen, Tyrufjorden, Eikern, Farris, Norsjø, Seljordsvatmet, Kviteseidvatnet jt. Siiga on ka mõnedes Oslo lähikonda jäävates järvedes, neist üheks paremaks Norra siiajärveks on Jarenvatnet. Siiga on võimalik tabada ka suuremate jõgede alamjooksudelt ja suudmealadelt. 

Taani. Siiapüük ei ole eriti levinud, puudub vastav traditsioon. Ja ka siiga ennast pole kaugeltki kõikjal. Siiapüügi tava on küll olemas Tangesø järvel, kus kalastatakse eeskätt lendõngega ja kasutatakse surusääski jäljendavaid kustputukaid. Suurt siiga on tabatud Randesfjordist - kuni kahekiloseid isendeid, aga enamasti on siiga saadud kaaskalana lõhe- või forellipüügil. Kõige enam on siiakalastus levinud Susån-järves, kus siiga püütakse põhjaõngede ja ujukõngedega, söödaks vihmaussid või kärbsevastsed.

Soomes peetakse siiast lugu ja teda püütakse peaaegu kõikjalt. Aastakümnete vältel on siiga asustatud paljudesse veekogudesse, kus teda algselt ei olnud. Lõuna- ja edelarannikul, samuti Ahvenamaal on levinud kevadine püük põhjaõngega (libisev raskus, söödaks vihmauss). Püügipaikadeks valitakse enamasti madalamad liiva- või kivipõhjased rannad ja saagiks on enamasti siiad kaaluga 200-500 g. Suvisel ajal on järvedel levinud siia sõudepüük pisikeste vabinalantidega (2-4 cm, Senior). Sügisel võib saada põhjaõngega (söödaks vihmauss) jõgedest suuremaid (1-2 kg) siirdesiigasid, kuid ussipüük pole kaugeltki kõikjal lubatud. Oulujoel on levinud ka siiapüük paadist kirptirguga. Levinud on ka siiapüük lendõngega. Talvel tabatakse siiga jõgedel-järvedel jää alt nii pisikeste talilantidega (hõbe, kuld, vask, söödaks lisatakse kärbsetõuk) kui ka kirptirkudega; püügipaigaks sobivad madalad lahed, saarte ümbrus, rannad.

Kahvamine 
Tornio jõel (Soome-Rootsi piirijõgi) Kukkolankoskil, ent ka Norras Dokka jõel harrastatakse 16. sajandist pärit siiapüüki kahva abil.

Allikas:
Pohjolan kalastusopas. Helsingi, 2009   

Vaata lisaks:

Siig - huvipüük Eestis
Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)