Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Harjused (Thymallus)

Harjused (Thymallus), kalade perekond lõheliste (Salmoniformes) seltsi lõhelaste (Salmonidae) sugukonna harjuslaste (Thymallinae) alamsugukonnast. Võib olla vaadeldud ka iseseisva alamsugukonnana Thymallidae. Inglise graylings; saksa Äschen; vene хариусы.

Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika kiirevoolulistes jõgedes ning külmaveelistes järvedes elutsevad mageveekalad.

Erinevad teistest lõhelastest pika 17-24 uimekiirt sisaldava seljauime poolest. Seljauim on harjustel väga kõrge ning pikk, mõnedel slepikujuline ja sageli eredavärviline. On andmeid, et kudemise ajal tekitab isane oma seljauimega veekeeriseid, mis ei lase voolul niiska kiiresti ära kanda ning viljastamise efektiivsus tõuseb.

Perekonda kuulub 14 liiki (FishBase, 2019):


Thymallus arcticus (Pallas, 1776) (Arctic grayling) – arktika harjus, siberi harjus. Põhja-Ameerika: Jäämere valglas Hudsoni lahest Alaskani, Jäämere/Vaikse ookeani valglas kuni Alberta ja Briti Columbiani, Missouri jõe ülemjooksu vesikonnas, Suure Järvistu vesikonnas Michiganis. Aasia: Jäämere valglas Obi vesikonnast Jenissei vesikonnani. Euroopa: mõnedes Petšora, Korotaiha ja Kara lisajõgedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 76 cm (TL), tavapikkus 34,3 cm (TL), suurim registreeritud mass 3,8 kg, eluiga kuni 18 a. Pole ohustatud. Vähene äripüük; huvikalastus.



Thymallus baicalensis Dybowski, 1874 (Baikal black grayling) – must baikali harjus. Aasia: Angara jõe alamjooks ja kogu Baikali järv; Selenga jt Baikalisse suubuvad jõed. Käsitletud ka arktika harjuse alamliigina Thymallus arcticus baicalensis. Bentopelaagiline, boreaalne. 50-100 isendist koosnevate rühmadena. Pikkus kuni 38,2 cm (TL), suurim registreeritud mass 1,2 kg. Ohustatus määramata.



Thymallus brevipinnis Svetovidov (ru), 1931 (Baikal white grayling) – valge baikali harjusAasia: Baikali järv. Käsitletud ka arktika harjuse alamliigina Thymallus arcticus brevipinnis. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Thymallus brevirostris Kessler, 1879 (Mongolian grayling) – mongoolia harjus. Aasia: Mongoolia loodeosa vetes ja Tuva Vabariigis (Venemaa) Kobdo ja Kargi jõgede vesikondades; järvedes ja mägijõgedes. Pikkus kuni 39 cm (TL) (teistel andmetel kuni 70 cm (TL)). Pea on pikem ja suu on suurem kui teistel harjuseliikidel. Ohustatus määramata.



Thymallus burejensisAntonov, 2004 – bureja harjus. Aasia: Venemaa, Bureja jõgi (Amuuri lisajõgi). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Thymallus flavomaculatus Knizhin, Antonov & Weiss, 2006 (yellow-spotted grayling) – kuldlaik-harjus. Aasia: Venemaa, Amuuri kesk- ja alamjooksu suurtes lisajõgedes ning mõnedes Tatari väina (Ohhoota meri, Jaapani meri) voolavates jõgedes. Käsitletud ka amuuri harjuse alamliigina Thymallus grubii flavomaculatus. Mage-, riim- ja mereveeline, bentopelaagiline, anadroomne, parasvöötmeline. Väikeste rühmadena. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Thymallus grubii Dybowski, 1869 (Amur grayling) – amuuri harjus. Aasia: Venemaala ja Hiinas Amuuri jõe vesikonnas, Mongoolias Ononi ja Kherleni jõgede vesikondades; kiirevoolulistes jõgedes ja järvedes. Käsitletud ka arktika harjuse alamliigina Thymallus arcticus grubii. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Väikeste rühmadena. Talveks suundub mägijõgedesse. Pikkus kuni 30 cm (TL). Ohustatus määramata.



Thymallus mertensii Valenciennes, 1848 – kamtšatka harjus. Aasia: Venemaa, Kamtšatka poolsaar. Käsitletud ka arktika harjuse alamliigina Thymallus arcticus mertensii. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Thymallus nigrescens Dorogostaisky, 1923 (Kosogol grayling) – kossogoli harjus. Aasia: endeem Mongoolias Khuvsguli järves. Käsitletud ka arktika harjuse alamliigina Thymallus arcticus nigrescens. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 48,4 cm (TL). Ohustatus määramata.



Thymallus pallasii Valenciennes, 1848 (East Siberian grayling) – idasiberi harjus. Aasia: Venemaa, Ida-Siber. Käsitletud ka arktika harjuse alamliigina Thymallus arcticus pallasii. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 44 cm (TL). Ohustatus määramata.



Thymallus svetovidovi Knizhin & Weiss, 2009 (Upper Yenisei grayling) – jenissei harjusAasia: Mongoolia, Jenissei ülemjooks. Pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 39,6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Thymallus thymallus (Linnaeus, 1758) (grayling) – euroopa harjus, ka harjus, ärn. Vt artiklit Harjus

Thymallus tugarinae Knizhin, Antonov, Safronov & Weiss, 2007 (Lower Amur grayling) – tugarina harjusAasia: Venemaa, Amuuri jõe alamjooksu vesikonnas. Pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 25,5 cm (SL), eluiga 6 a. Ohustatus määramata.



Thymallus yaluensis T. Mori, 1928 – jalu harjusAasia: endeem Koreas Yalu jõe ülemjooksul (Hiina piiri ääres). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Viimati: detsember, 2019


Vaata lisaks:

Lõhelased (Salmonidae)
Harjus (Thymallus thymallus)