Otsingu tulemused:
1. Ülemiste järv
2. Abel Ervin
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahven (Perca fluviatilis)
7. ahvenlased (Percidae)
8. Aknajärv [Kurtna järvestik]
9. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
10. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
11. Anne kanal
12. Araali meri
13. Belaja (Kama)
14. Doonau kiisk (Gymnocephalus baloni)
15. Eesti järvede loend
16. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
17. Elistvere järv (Kuru järv)
18. Endla järv
19. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
20. Friikala
21. Hanija järv
22. Harilik haug, haug (Esox lucius)
23. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
24. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
25. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
26. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
27. Immaku järv (Immakjärv)
28. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
29. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
30. Juusa järv (Kuningajärv)
31. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
32. Jõemõisa-Kaiu järvestik
33. Jõksi järv
34. Kaarnajärv (Kaarna järv)
35. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
36. Kahrila järv
37. Kaiavere järv
38. Kaiu järv
39. Kalaliha õngesöödana
40. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
41. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
42. Kallõtõ järv (Kallete järv)
43. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
44. Karijärv
45. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
46. Karsna järv
47. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
48. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
49. Kavadi (Kavati) järv
50. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
51. Kiidjärv
52. Kiisad (Gymnocephalus)
53. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
54. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
55. Kiisk (pärimus)
56. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
57. Kirikumäe järv (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv)
58. Kiruvere järv
59. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
60. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
61. Klooga järv
62. Koha (Sander lucioperca)
63. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
64. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
65. Koorküla järvestik
66. Koosa järv
67. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
68. Krevett õngesöödana
69. Kubija järv (Kubja järv)
70. Kuningvere järv
71. Kuremaa järv (Kurema järv)
72. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
73. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
74. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
75. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
76. Käsmu järv
77. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
78. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
79. Lasva järv
80. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
81. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
82. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
83. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
84. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
85. Lohja järv
86. Luts (Lota lota)
87. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
88. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
89. Maardu järv (Liivakandi järv)
90. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
91. Meelva järv (Mulva järv, Miilva järv)
92. Mudajärv (Paganamaa Mudajärv)
93. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
94. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
95. Mullutu-Suurlaht
96. Murati järv
97. Mutt
98. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
99. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
100. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
101. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
102. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
103. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
104. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
105. Narva veehoidla
106. Narva veehoidla elustikust
107. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
108. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
109. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
110. Nüpli järv
111. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
112. Pärimus: Õisu järv
113. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
114. Paidra järv
115. Palujüri järv (Palojüri järv)
116. Pangodi järv
117. Parika järv
118. Paunküla veehoidla
119. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
120. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
121. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
122. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
123. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
124. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
125. Pilkuse järv
126. Pille järv
127. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
128. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
129. Pulli järv (Pullijärv)
130. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
131. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
132. Raigastvere järv
133. Riksu laht (Riksu järv)
134. Ruhijärv (Ruhja järv)
135. Räpina järv (Räpina paisjärv)
136. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
137. Saadjärv (Saadrejärv)
138. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
139. Saarjärv (Misso Saarjärv)
140. Saesaare paisjärv
141. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
142. Soitsejärv (Suurjärv)
143. Soomkala
144. Sterletist kulinaarselt
145. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
146. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
147. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
148. Suursaar
149. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
150. Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
151. Tamula järv (Tamla järv)
152. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
153. tuulekala (pärimus)
154. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
155. Tõhela järv
156. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
157. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
158. Uhtjärv (Uhtijärv)
159. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
160. Vagula järv
161. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
162. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
163. Vaskna järv
164. Veisjärv (Veisejärv)
165. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
166. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
167. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
168. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
169. Viljandi järv
170. Vissi järv (Viritjärv)
171. Võrtsjärve alamvesikond
172. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
173. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
174. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
175. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
176. Väinjärv (Veinjärv)
177. Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
178. Ähijärv (Ahijärv)
2. Abel Ervin
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahven (Perca fluviatilis)
7. ahvenlased (Percidae)
8. Aknajärv [Kurtna järvestik]
9. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
10. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
11. Anne kanal
12. Araali meri
13. Belaja (Kama)
14. Doonau kiisk (Gymnocephalus baloni)
15. Eesti järvede loend
16. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
17. Elistvere järv (Kuru järv)
18. Endla järv
19. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
20. Friikala
21. Hanija järv
22. Harilik haug, haug (Esox lucius)
23. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
24. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
25. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
26. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
27. Immaku järv (Immakjärv)
28. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
29. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
30. Juusa järv (Kuningajärv)
31. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
32. Jõemõisa-Kaiu järvestik
33. Jõksi järv
34. Kaarnajärv (Kaarna järv)
35. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
36. Kahrila järv
37. Kaiavere järv
38. Kaiu järv
39. Kalaliha õngesöödana
40. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
41. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
42. Kallõtõ järv (Kallete järv)
43. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
44. Karijärv
45. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
46. Karsna järv
47. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
48. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
49. Kavadi (Kavati) järv
50. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
51. Kiidjärv
52. Kiisad (Gymnocephalus)
53. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
54. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
55. Kiisk (pärimus)
56. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
57. Kirikumäe järv (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv)
58. Kiruvere järv
59. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
60. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
61. Klooga järv
62. Koha (Sander lucioperca)
63. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
64. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
65. Koorküla järvestik
66. Koosa järv
67. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
68. Krevett õngesöödana
69. Kubija järv (Kubja järv)
70. Kuningvere järv
71. Kuremaa järv (Kurema järv)
72. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
73. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
74. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
75. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
76. Käsmu järv
77. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
78. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
79. Lasva järv
80. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
81. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
82. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
83. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
84. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
85. Lohja järv
86. Luts (Lota lota)
87. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
88. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
89. Maardu järv (Liivakandi järv)
90. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
91. Meelva järv (Mulva järv, Miilva järv)
92. Mudajärv (Paganamaa Mudajärv)
93. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
94. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
95. Mullutu-Suurlaht
96. Murati järv
97. Mutt
98. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
99. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
100. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
101. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
102. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
103. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
104. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
105. Narva veehoidla
106. Narva veehoidla elustikust
107. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
108. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
109. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
110. Nüpli järv
111. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
112. Pärimus: Õisu järv
113. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
114. Paidra järv
115. Palujüri järv (Palojüri järv)
116. Pangodi järv
117. Parika järv
118. Paunküla veehoidla
119. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
120. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
121. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
122. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
123. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
124. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
125. Pilkuse järv
126. Pille järv
127. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
128. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
129. Pulli järv (Pullijärv)
130. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
131. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
132. Raigastvere järv
133. Riksu laht (Riksu järv)
134. Ruhijärv (Ruhja järv)
135. Räpina järv (Räpina paisjärv)
136. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
137. Saadjärv (Saadrejärv)
138. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
139. Saarjärv (Misso Saarjärv)
140. Saesaare paisjärv
141. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
142. Soitsejärv (Suurjärv)
143. Soomkala
144. Sterletist kulinaarselt
145. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
146. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
147. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
148. Suursaar
149. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
150. Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
151. Tamula järv (Tamla järv)
152. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
153. tuulekala (pärimus)
154. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
155. Tõhela järv
156. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
157. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
158. Uhtjärv (Uhtijärv)
159. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
160. Vagula järv
161. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
162. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
163. Vaskna järv
164. Veisjärv (Veisejärv)
165. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
166. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
167. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
168. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
169. Viljandi järv
170. Vissi järv (Viritjärv)
171. Võrtsjärve alamvesikond
172. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
173. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
174. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
175. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
176. Väinjärv (Veinjärv)
177. Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
178. Ähijärv (Ahijärv)
Luts (Lota lota)
Luts (Lota lota) on kalaliik perekonnast luts (Lota), nis kuulub tursaliste (Gadiformes) seltsi lutslaste (Lotidae) sugukonda.[inglise – burbot, eelpout, ling, lawyer; prantsuse - lotte, lote, alote, barbote, moutelle, palmo; saksa – Quappe, Aalruppe, Aalrutte, Rutte, Treische jm; itaalia - bottatrice; hispaania - lota; leedu – vėgėlė; läti – vēdzele; poola – miêtus; rootsi – lake; soome – made; taani – kvabbe, knudde; vene – налим]
Osa uurijaid peab lutsu perekonna ainuliigiks, osa eristab kolme alamliiki.
Eluviis. Olles meil külmaveelise tursklaste sugukonna ainuke mageveeline esindaja, eelistab ka luts madala temperatuurigaga vett, on aktiivsem talvel, suvel vee tº tõustes üle 15 ºC muutub loiuks, läheb sügavama ja jahedama veega kohtadesse (näiteks põhjaallikate lähedusse).
Eestis teada umbes 116 järves, paljudes jõgedes, ka rannikumeres.Harilik luts, Lota lota lota (Linnaeus, 1758) — peaaegu kogu Kesk- ja Põhja-Euroopas ning Põhja-Aasias Leena jõeni, lõuna poole Koreani;Kitsasabaline luts, Lota lota leptura (Hubbs et Schultz, 1941) — Aasia kirdeosas ja Põhja-Ameerika loodeosas;Tähniline luts, Lota lota maculosa (Lesueur, 1817) — Põhja-Ameerika kesk- ja idaosas.
Kirjeldus. Keha pikk, painduv, eestpoolt silinderjas, sabaosa külgedelt lamenenud. Pea lai, lame. Alalõual üks pikem poise, kummagi ninasõõrme juures üks lühike poise. Suu lai, lõigadel ja sahkluul väikesed, harjasetaolised hambad. Kaks seljauime, neist esimene lühike, teine pikk, ulatudes (nagu pikk pärakuuimgi) sabauimeni. Kõhuuimed kurgu all. Keha katavad väikesed kaarsoomused, mis asetsevad sügaval rikkalikult lima eritavas nahas. Keha värvus varieerub tugevasti. Selg mustjashall või -pruun, küljed heledamad, kõht valkjas. Keha ja uimed marmorimustrilised. Väikesed lutsud tumedamad, mõnikord täiesti mustad.
Eluviis. Olles meil külmaveelise tursklaste sugukonna ainuke mageveeline esindaja, eelistab ka luts madala temperatuurigaga vett, on aktiivsem talvel, suvel vee tº tõustes üle 15 ºC muutub loiuks, läheb sügavama ja jahedama veega kohtadesse (näiteks põhjaallikate lähedusse).
Öise üksildase eluviisiga põhja hoiduv röövkala, valge aja veedab kivide ja rampade vahel või muudes peidukohtades.
Sigimine. Eestis saavad nii emas- kui isaslutsud suguküpseks enamasti 3-5-aastaselt (L 27-49 cm). Meie mageveekaladest ainuke jää all kudeja. Peipsis algab see tavaliselt jaanuari algul, kestab 6-7 nädalat. Jõgedes koeb pisut varem kui järvedes. Koelmud liiva-kruusa-kividega kaetud kõval põhjal.
Küpsed marjaterad kergelt kollakad, väga väikesed (läbimõõduga 0,8-1 mm), ent arvukad: absoluutne viljakus tavaliselt 40 000-2 milj. marjatera, suhteline viljakus 700-900 marjatera. Mari pole kleepuv, jääb põhja lähedale hõljuma. Haudeaeg 3,5-4,5 kuud. Tibatillukesed vastsed (L 4 mm ümber) kooruvad mais, on hästi arenenud, aktiivsed, jahivad zooplanktereid, ei hoidu parvedesse. Juba juuni algul hakkavad 1-1,5 cm pikkused vastsed haarama ka väikesi põhjaloomi. Moone tavaliselt juuni keskel (L 1,6-2,5 cm).
Toitumine. Peipsis zooplankton põhitoiduks esimestel elukuudel, südasuvel lähevad maimud üle zoobentose söömisele. Järve avaosas kestab see sügiseni, siis muutuvad üle 12 cm pikkused lutsumaimud röövkaladeks, nende põhitoiduks saavad kiisk ja väike ahven, vähemal määral ka tint. Kalda lähedal üleminek rööveluviisile hiljem (teisel eluaastal). Tindi osatähtsus toidus suurem kevadel, hilissügisel võib hävitada ka rääbist selle koelmutel, samuti siiamarja.
Meie mageveekaladest suurim õgard: mõrda või seisevnoota sattudes õgib enda sinna sattunud kaladest kurguni täis, tundmata suuremat muret oma tuleviku üle. Toitub kõige agaramalt hilistalvel kohe pärast kudemist, kõige vähem aga juulis, siis on uimane ega saa saakkalu hästi kätte. Intensiivne söömaaeg algab septembri lõpupoole, kestab kudemiseni.
Kasv ja vanus. Kasv (nagu röövkaladel ikka) kiire: Eestis aastaste pikkus (L) harilikult 15-16 cm ja 20-27 g, kolmeaastased 37-39 cm ja 340-400 g, viieaastased 48-53 cm ja 750-1000 g, seitsmeaastased 58-62 cm ja 1,3-1,6 kg, kümneaastased 72-76 cm ja 2,5-3,1 kg. Reeglina kasvavad emased isastest õige pisut kiiremini.
Kasvutempo rekordid: 8-aastane ja 3,5 kg (Obi jõe suue Siberis), 5-aastane ja 60 g (Põhja-Karjala).
Suurim luts Eestis: 5,4 kg (Peipsi, 1982).
Suuruse ja vanuse maailmarekordid: 34,1 kg (Kanada), 30 aastat ja 11 kg (Taimõri järv Põhja-Siberis, 1943).
Tüsedusindeks FTI (L suhtes) väiksemail (L < 40 cm) 0,60-0,65, suuremail 0,66-0,72.
Pikkuste suhe L : l väiksemail 1,09-1,10, suuremail 1,06-1,08.
Varud, nende kasutamine ja kaitse. Eestis teisejärguline töönduskala. Aastane saak Peipsist (valdavalt selle põhjapoolsest osast, nn. Suurjärvest) viimasel ajal kuni 100 t (sellest Eesti poolel kuni 50 t), Võrtsjärvest harilikult 3-5 t, rannikumerest 2-3 t. Spordikalana üsna populaarne, saak arvatavasti kuni kümmekond tonni aastas. Peamine püügihooaeg talvel. Kalurid püüavad peamiselt nakkevõrkude ja mõrdadega, harrastuskalastajad tirguga.
Liha küll vesine ja lahja (rasvasisaldus 0,3-1%, kalorsus 75-100), kuid üsna maitsev, sobib hästi dieettoiduks. Ent klass omaette on lutsu tohutu maks (6-10% üldkaalust), millest tehakse kalamaksaõli ja konserve.
Alammõõt Peipsis ja Võrtsjärves 40 cm (L). Püük keelatud Peipsis 10. jaanuarist 10. veebruarini.
Suurimateks püüdjateks on Venemaa ja Soome, aastane kogusaak 3000-4000 tonni (rekordsaak 6562 tonni 1988. a).
Burbot Wikipedias (inglise)
E. Pihu, A. Turovski, Eesti mageveekalad, Tallinn 2001
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Kalade elu, 4. kd Kalad, Tallinn 1979Lota lota FishBase's (juuni, 2014)
Juuni, 2014
Vaata lisaks:
Luts (pärimus)Lutsu seisundist Euroopas
Puukonks lutsupüügiks
lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
Lutslased (Lotidae)