Meriluts (Brosme brosme)
Meriluts (Brosme brosme) on ainus kalaliik perekonnast meriluts (Brosme), mis kuulub tursaliste (Gadiformes) seltsi lutslaste (Lotidae) sugukonda.Inglise k Cusk, Brismak, Brosmius, Moonfish, Tusk, Torsk; islandi Keila, fääri Brosma, taani Brosme; soome Keila; saksa Brosme, ka Lumb; rootsi Brosme, ka Lubb; norra Brosme; vene менёк, мень, морской налим.
Merilutsul on üks selja- ja pärakuuim, mõlemad pikad ja osaliselt sabauimega liitunud. Lõual asetseb suur poise, mille pikkus on ligikaudu võrdne silma läbimõõduga; kere on helehall, pruunika varjundiga, kõht hele. Paarituid uimi ääristavad välisservas hele ja selle all must vööt.
Tavaline pikkus on 40-60 cm, kuid võib kasvada ka kuni 1,1 m pikkuseks ja 15 kg raskuseks. (Maksimaalse pikkusena on andmestikus www. fishbase.org toodud 120 cm ja maksimaalse massina 30 kg). Eluiga kuni 20 a.
Liik asustab Euroopa rannikumerd Põhja-Inglismaast ja Kattegatist Lääne-Murmanini ja Edela-Teravmägedeni ning Ameerika rannikumerd Codi neemest Newfoundlandini ja Gröönimaani.
Meriluts elab põhja ligidal, sageli kivisel põhjal 100-400 m sügavuses, mõnikord ka sügavamal, isegi kuni 1000 m. On vähese liikuvusega. Toitub peamiselt krevettidest, krabidest, hulkharjasussidest ja limustest.
Kudemine toimub kevadel ja suvel 4-9 kraadi juures. Mari on pelaagiline (ujuv), pruunikat värvi ning oranzhi õlitilgaga. Koeb kuni 2,25 miljonit marjatera 1,29-1,51 mm läbimõõduga. Koorumispikkus 4 mm.
Kõige enam püütakse merilutse Islandi, Shoti ja Norra ranniku lähedal. püük toimub peamiselt ridaõngedega.
Aastatel 2000-2012 olid kogusaagid vahemikus 20 048 - 32 531 tonni. Peamisteks püüdjateks on Norra, Island ja Fääri saared.
Merilutsu liha on heade maitseomadustega, kalu turustatakse värskelt või külmutatult, samuti suitsutatuna.
Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Cusk_(fish)
Brosme brosme FishBase's
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Kalade elu, 4. kd Kalad, Tallinn 1979
Kalade elu, 4. kd Kalad, Tallinn 1979