Meriangerjad (Conger)

Meriangerjad (Conger), kiiruimsete luukalade perekond angerjaliste (Anguilliformes) seltsi meriangerlaste (Congridae) sugukonnast.

Atland, India ja Vaikne ookean.

Tugeva, maolaadse kehaga, ilma soomusteta. Silmad ovaalsed, suuava suur. Ülalõug pikem. Arengubioloogia tänaseni hämar, kuid leptotsefaale on tuvastatud ka Sargasso mere piirkonnas. Leiavad kasutamist toidukaladena, Ida-Aasias on oluliseks söögikalaks kirju meriangerjas (C. myriaster), Euroopas süüakse harilikku meriangerjat (C. conger), keda hinnatakse aga harilikust angerjast märksa madalamalt.

Suurim pikkus liigiti 78,5-300 cm (TL).

Perekonnas on 15 liiki (FishBase, 2020):

Conger cinereus Rüppell, 1830 (longfin African conger) – mustserv-meriangerjas. Indo-patsifiidne regioon: Pärsia lahest, Punasest merest ja Ida-Aafrikast Markiisisaarte ja Lihavõttesaareni, põhjas Lõuna-Jaapani ja Ogasawara saarteni, lõunas Põhja-Austraalia ja Lord Howe saareni; puudub Havail, kus on aga vunts-meriangerjas (C. Marginatus). Riffide juures, madalates laguunides meriheintes, suudmealadel. Toitub öösel kaladest ja koorikloomadest. Mere- ja riimveeline; rifieluline; 1-80 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm (TL), tavapikkus 50 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Huvikalastus. Akvaristikaäri

Conger conger (Linnaeus, 1758) (European conger) – harilik meriangerjas. Vt artiklit Harilik meriangerjas

Conger erebennus (D. S. Jordan & Snyder, 1901) – tume meriangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Korea poolsaar. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

Conger esculentus Poey, 1861 (grey conger) – hall meriangerjas. Lääne-Atlandi keskosa: Kuuba ja Jamaica, tõenäoline kõihjal Lõuna-Ameerika põhjaosa rannikumeres. Korall- ja kaljurahude juures. Toitub kaladest. Mereveeline; rifieluline; 120-400 m sügavusel. Pikkus kuni 160 cm (TL), tavapikkus 90 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Turustatkse värskena ja soolatuna.

Conger japonicus Bleeker, 1879 (Beach conger) – jaapani meriangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Korea poolsaar, Taiwan. Sageli kivise põhjaga paikades. Toitub kaladest ja krabidest. Mereveeline; demersaalne; kuni 140 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm (TL). Ohustatus määramata.

Conger macrocephalus Robert H. Kanazawa, 1958 – suurpea-meriangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Filipiinid. Mereveeline; batüdemersaalne; 203-329 m sügavusel. Pikkus kuni 78,5 cm (SL). Pole ohustatud.

Conger marginatus Valenciennes, 1850 (Hawaiian Mustache Conger) – vunts-meriangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: üksnes Hawail ja Johnstoni saartel. Mereveeline; rifieluline. Pikkus kuni 137 cm (SL). Ohustatus määramata.

Conger myriaster (Brevoort, 1856) (whitespotted conger) – kirju meriangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Korea poolsaar, Ida-Hiina meri. Jaapani rannikumeres laialdaselt liivasel-mudasel põhjal. Mereveeline; batüdemersaalne; okeanodroomne; 320-830 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (SL), eluiga kuni 8 a. Pole ohustatud. Rohke äripüük. Vesiviljelus (Jaapan). Jaapanis kõrgelt hinnatud toidukala (ma-anago). Vt artiklit Anago

Conger oceanicus (Mitchill, 1818) (American conger) – ameerika meriangerjas. Lääne-Atlandis USA rannikumeres Cape Cod'i poolsaarest Florida kirdeosani ja Mehhiko lahe põhjaosas; Loode-Atlandis Kanada rannikumeres; Ida-Atlandis St. Helena saare vetes. Toitub öösel kaladest, limustest ja koorikloomadest. Mereveeline; demersaalne; okeanodroomne; 1-477 m sügavusel (sageli 75-150 m). Pikkus kuni 230 cm (SL), tavapikkus 100 cm (TL), suurim publitseeritud mass 40 kg. Pole ohustatud. Vähene äripüük.

Conger oligoporus Kanazawa, 1958 – hõrepoor-meriangerjas. Vaikne ookean: Hawai, Guam. Pragudes, lõhedes. Toitub peamiselt kaladest. Mereveeline; rifieluline; 2-507 m sügavusel. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

Conger orbignianus Valenciennes, 1842 (Argentine conger) – argentiina meriangerjas. Lääne-Atland: Brasiiliast Rio de Janeirost kuni San Jorge laheni Argentiinas; Ida-Atlandis tabatud Lääne-Aafrika rannikumeres leptotsefaale. Mandrilaval suhteliselt madalas vees. Toitub kaladest, krevettidest, krabidest, limustest. Mereveeline; demersaalne; enam kui 10 m sügavusel. Pikkus kuni 112 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

Conger philippinus Kanazawa, 1958 – filipiini meriangerjas. Vaikse ookeani kesk-lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Conger triporiceps Kanazawa, 1958 (manytooth conger) – hulkhamb-meriangerjas. Lääne-Atland: Floridast (USA) ja Bermuudast Antillide ja Kariibideni; ka Brasiilia. Peamiselt saarte ümbruses, kivisel või korallilisel merepõhjal. Mereveeline; rifieluline; okeanodroomne; 3-55 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (SL), tavapikkus 80 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük.

Conger verreauxi Kaup, 1856 (southern conger) – lõuna-meriangerjas. India ookeani idaosas Lääne- ja Lõuna-Austraalia vetes; Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa vetes. Kivistes piirkondades. Mereveeline; rifieluline; kuni 45 m sügavusel. Pikkus kuni 200 cm (SL), tavapikkus 125 cm (TL), suurim publitseeritud mass 5 kg. Pole ohustatud. Äripüük.

Conger wilsoni (Bloch & J. G. Schneider, 1801) (Cape conger) – wilsoni meriangerjas. India ookeani lääneosas Lõuna-Mosambiigist kuni Hea Lootuse neemeni; Vaikse ookeani lääneosas Austraalia, Lord Howe saare ja Uus-Meremaa vetes; võimalik ka Jaapani vetes. Rannikuvetes ja suudmealadel, ka kiviriffidel. Mere- ja riimveeline; rifieluline; kuni 30 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm (TL). Pole ohustatud. Traumaatiline. Toidukalana kõrgelt hinnatud.

                                                                                                                                                                               Viimati: juuli, 2020

Vaata lisaks: