Otsingu tulemused:
1. Ülemiste järv
2. Abel Ervin
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahven (Perca fluviatilis)
7. ahvenlased (Percidae)
8. Aknajärv [Kurtna järvestik]
9. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
10. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
11. Anne kanal
12. Araali meri
13. Belaja (Kama)
14. Doonau kiisk (Gymnocephalus baloni)
15. Eesti järvede loend
16. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
17. Elistvere järv (Kuru järv)
18. Endla järv
19. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
20. Friikala
21. Hanija järv
22. Harilik haug, haug (Esox lucius)
23. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
24. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
25. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
26. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
27. Immaku järv (Immakjärv)
28. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
29. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
30. Juusa järv (Kuningajärv)
31. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
32. Jõemõisa-Kaiu järvestik
33. Jõksi järv
34. Kaarnajärv (Kaarna järv)
35. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
36. Kahrila järv
37. Kaiavere järv
38. Kaiu järv
39. Kalaliha õngesöödana
40. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
41. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
42. Kallõtõ järv (Kallete järv)
43. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
44. Karijärv
45. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
46. Karsna järv
47. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
48. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
49. Kavadi (Kavati) järv
50. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
51. Kiidjärv
52. Kiisad (Gymnocephalus)
53. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
54. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
55. Kiisk (pärimus)
56. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
57. Kirikumäe järv (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv)
58. Kiruvere järv
59. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
60. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
61. Klooga järv
62. Koha (Sander lucioperca)
63. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
64. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
65. Koorküla järvestik
66. Koosa järv
67. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
68. Krevett õngesöödana
69. Kubija järv (Kubja järv)
70. Kuningvere järv
71. Kuremaa järv (Kurema järv)
72. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
73. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
74. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
75. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
76. Käsmu järv
77. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
78. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
79. Lasva järv
80. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
81. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
82. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
83. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
84. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
85. Lohja järv
86. Luts (Lota lota)
87. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
88. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
89. Maardu järv (Liivakandi järv)
90. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
91. Meelva järv (Mulva järv, Miilva järv)
92. Mudajärv (Paganamaa Mudajärv)
93. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
94. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
95. Mullutu-Suurlaht
96. Murati järv
97. Mutt
98. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
99. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
100. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
101. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
102. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
103. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
104. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
105. Narva veehoidla
106. Narva veehoidla elustikust
107. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
108. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
109. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
110. Nüpli järv
111. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
112. Pärimus: Õisu järv
113. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
114. Paidra järv
115. Palujüri järv (Palojüri järv)
116. Pangodi järv
117. Parika järv
118. Paunküla veehoidla
119. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
120. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
121. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
122. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
123. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
124. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
125. Pilkuse järv
126. Pille järv
127. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
128. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
129. Pulli järv (Pullijärv)
130. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
131. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
132. Raigastvere järv
133. Riksu laht (Riksu järv)
134. Ruhijärv (Ruhja järv)
135. Räpina järv (Räpina paisjärv)
136. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
137. Saadjärv (Saadrejärv)
138. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
139. Saarjärv (Misso Saarjärv)
140. Saesaare paisjärv
141. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
142. Soitsejärv (Suurjärv)
143. Soomkala
144. Sterletist kulinaarselt
145. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
146. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
147. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
148. Suursaar
149. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
150. Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
151. Tamula järv (Tamla järv)
152. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
153. tuulekala (pärimus)
154. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
155. Tõhela järv
156. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
157. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
158. Uhtjärv (Uhtijärv)
159. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
160. Vagula järv
161. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
162. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
163. Vaskna järv
164. Veisjärv (Veisejärv)
165. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
166. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
167. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
168. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
169. Viljandi järv
170. Vissi järv (Viritjärv)
171. Võrtsjärve alamvesikond
172. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
173. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
174. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
175. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
176. Väinjärv (Veinjärv)
177. Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
178. Ähijärv (Ahijärv)
2. Abel Ervin
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahven (Perca fluviatilis)
7. ahvenlased (Percidae)
8. Aknajärv [Kurtna järvestik]
9. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
10. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
11. Anne kanal
12. Araali meri
13. Belaja (Kama)
14. Doonau kiisk (Gymnocephalus baloni)
15. Eesti järvede loend
16. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
17. Elistvere järv (Kuru järv)
18. Endla järv
19. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
20. Friikala
21. Hanija järv
22. Harilik haug, haug (Esox lucius)
23. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
24. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
25. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
26. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
27. Immaku järv (Immakjärv)
28. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
29. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
30. Juusa järv (Kuningajärv)
31. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
32. Jõemõisa-Kaiu järvestik
33. Jõksi järv
34. Kaarnajärv (Kaarna järv)
35. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
36. Kahrila järv
37. Kaiavere järv
38. Kaiu järv
39. Kalaliha õngesöödana
40. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
41. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
42. Kallõtõ järv (Kallete järv)
43. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
44. Karijärv
45. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
46. Karsna järv
47. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
48. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
49. Kavadi (Kavati) järv
50. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
51. Kiidjärv
52. Kiisad (Gymnocephalus)
53. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
54. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
55. Kiisk (pärimus)
56. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
57. Kirikumäe järv (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv)
58. Kiruvere järv
59. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
60. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
61. Klooga järv
62. Koha (Sander lucioperca)
63. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
64. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
65. Koorküla järvestik
66. Koosa järv
67. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
68. Krevett õngesöödana
69. Kubija järv (Kubja järv)
70. Kuningvere järv
71. Kuremaa järv (Kurema järv)
72. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
73. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
74. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
75. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
76. Käsmu järv
77. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
78. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
79. Lasva järv
80. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
81. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
82. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
83. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
84. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
85. Lohja järv
86. Luts (Lota lota)
87. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
88. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
89. Maardu järv (Liivakandi järv)
90. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
91. Meelva järv (Mulva järv, Miilva järv)
92. Mudajärv (Paganamaa Mudajärv)
93. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
94. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
95. Mullutu-Suurlaht
96. Murati järv
97. Mutt
98. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
99. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
100. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
101. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
102. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
103. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
104. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
105. Narva veehoidla
106. Narva veehoidla elustikust
107. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
108. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
109. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
110. Nüpli järv
111. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
112. Pärimus: Õisu järv
113. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
114. Paidra järv
115. Palujüri järv (Palojüri järv)
116. Pangodi järv
117. Parika järv
118. Paunküla veehoidla
119. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
120. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
121. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
122. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
123. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
124. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
125. Pilkuse järv
126. Pille järv
127. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
128. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
129. Pulli järv (Pullijärv)
130. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
131. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
132. Raigastvere järv
133. Riksu laht (Riksu järv)
134. Ruhijärv (Ruhja järv)
135. Räpina järv (Räpina paisjärv)
136. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
137. Saadjärv (Saadrejärv)
138. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
139. Saarjärv (Misso Saarjärv)
140. Saesaare paisjärv
141. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
142. Soitsejärv (Suurjärv)
143. Soomkala
144. Sterletist kulinaarselt
145. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
146. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
147. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
148. Suursaar
149. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
150. Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
151. Tamula järv (Tamla järv)
152. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
153. tuulekala (pärimus)
154. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
155. Tõhela järv
156. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
157. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
158. Uhtjärv (Uhtijärv)
159. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
160. Vagula järv
161. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
162. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
163. Vaskna järv
164. Veisjärv (Veisejärv)
165. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
166. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
167. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
168. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
169. Viljandi järv
170. Vissi järv (Viritjärv)
171. Võrtsjärve alamvesikond
172. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
173. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
174. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
175. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
176. Väinjärv (Veinjärv)
177. Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
178. Ähijärv (Ahijärv)
Narva veehoidla elustikust
Narva veehoidla elustikust
Narva veehoidla elustikku on uurinud Külli Kangur ja Andu Kangur ning alltoodu pärineb nende tööst "Narva veehoidla keemilise ja ökoloogilise seisundi esialgne hinnang ja kalastiku iseloomustus" (Tartu, 2002)
/---/
Narva veehoidla on zooplanktoni poolest vaene. Zooplanktoni liigiline koosseis on sarnane Peipsi järve omale. Arvukuse poolest domineerisid väikesemõõtmelised keriloomad. Biomassis olid olulised vesikirbulised, kes on ilmselt Peipsist sisse kandunud. Kalad (eriti arvukad kalamaimud) söövad enamuse suuremaid zooplanktereid ära, nii et neid jääb väga vähe järele. Kalade toitumissurve veehoidla zooplanktonile on ilmselt tugev.
Põhjaloomastik on Narva veehoidlas liigirikas, palju on Peipsiga ühiseid liike, nende seas ka tulnukliik kirpvähklane Gmelinoides fasciatus. See liik on 1970. aastate algul Peipsisse sisse toodud. Tulnukliiki on juba leitud Narva jõest koos Mustajõega, Rannapungerja jõe suudmest ja Emajõest kuni Tartuni.
Veehoidlas nagu Peipsiski on palju rändkarpi (Dreissena polymorpha). Rändkarp teatavasti eelistab suhteliselt puhast vett. Filtreerides veest hõljumit puhastab rändkarp vett, suurendades vee läbipaistvust ja suunates orgaanilist ainet avaveest veekogu põhja. Madalaveelises Narva veehoidlas on rändkarbil ilmselt märgatav mõju planktonikooslusele ja vee kvaliteedile.
Narva veehoidla kalastik on kujunenud Narva jõe ning sellega ühenduses oleva Peipsi järve kalastike baasil. Narva jõel on oluline kalamajanduslik tähtsus, sest ta on (või oli) mitmete Soome lahe hinnaliste siirdekalade kudemiskohaks või osaks rändeteest.
Majanduslikust aspektist on Narva jões kõige tähtsamaks liigiks sõõrsuude hulka kuuluv jõesilm. Kuni 1950. aastate keskpaigani oli lõhe peamiseks kudejõeks Eestis Narva jõgi, kus põhilised koelmud paiknesid kose lähistel. Looduslik asurkond hävis pärast hüdroelektrijaama käikuandmist, sest kudealad jäid kuivaks. N. Mikelsaare (1984) andmeil oli Narva jõgi kunagi paljunemispaigaks ka atlandi tuurale, kes praegu on Läänemeres üliharuldane väljasuremisohus liik.
Narva veehoidla rajamine katkestas ka angerja loodusliku rändetee Läänemerest Peipsi basseini veekogudesse. Noorangerjad ei pääse ülesvoolu üle Narva hüdroelektrijaama tammi ja kudemisrännet koelmutele Sargasso meres alustanud täiskasvanud angerjad ei pääse allavoolu Narva jõe alamjooksule ja edasi merre.
Narva veehoidlas on kindlaks tehtud 28 kalaliiki. Haug oli veehoidlas latika kõrval tähtsamaid töönduskalu ja ka tähtsaim spordikala. 1960ndate algul moodustas haug umbes veerandi (20-25 tonni aastas) töönduslikes püükides, sportlikus püügis aga põhiosa.
Umbes pool haugi töönduslikust saagist püüti tema kudemise ajal mais. Latikas oli töönduslikes püükides esikohal, kuid sportlikus kalapüügis ei etendanud ta suurt osa. Küllaltki tähtsaks töönduskalaks oli E. Pihu (1966) andmeil veehoidlas säinas, keda püüti ligi 10 tonni aastas. Tähtsamad tööndukalad olid tol ajal veel roosärg, särg, linask ja ahven (Pihu, 1966).
Ka 1980ndatel aastatel oli Narva veehoidla kalastikus oluline haug nii tööndusliku toodangu kui ka harrastuskalastajate saakide andjaks (Mikelsaar & Kangur 1982; 1985; Kangur & Mikelsaar, 1986). Haugi kõrval omasid töönduslikul püügil olulist tähtsust latikas, ahven, särg, linask ja roosärg; järgnesid kiisk, säinas, nurg, luts, koger ja tõugjas. Vähearvukad, eri paikades kohatavad olid harjus, teib, turb, viidikas, koha, angerjas. Peale nende on kindlaks tehtud ka ojasilm, peipsi tint, rääbis, mudamaim, rünt, vimb, vingerjas, hink, trulling, luukarits.
Katsepüükidel 1980ndatel aastatel sattus püünistesse ka üksikuid karpkalu, kes olid veehoidlasse sattunud kalakavatustest. 1984.a. septembris sattus katsepüünistesse üks siberi tuur massiga 3,7 kg (Mikelsaar & Kangur 1985). See kala pärines ilmselt Narva kalakasvatusest.
Hinnanguliselt püüti 1950-ndate aastate lõpul veehoidlast spinningute ja lantidega ca 500 t kala (peamiselt haugi) aastas. Tol ajal oli töönduslik püük veehoidlas veel välja kujunemata (Pihu, 1966).
1970ndate aastate algul püüti olemasoleva püügistatistika andmeil töönduslike vahenditega (peamiselt nakkevõrkude ja väikeste mõrdadega) veehoidlast aastas üle 45 tonni kala (Mikelsaar &Kangur, 1985). 1980-1981. aastal küündis keskmine töönduslik saak 30-31 tonni aastas. 1970-1980ndatel aastatel oli saakides esikohal latikas ja haug. Ka ahvenat püüti mõnel aastal kuni 18 tonnini.
Allikas:
Külli Kangur, Andu Kangur, "Narva veehoidla keemilise ja ökoloogilise seisundi esialgne hinnang ja kalastiku iseloomustus" (Tartu, 2002); http://www.viru.peipsi.envir.ee/file/Narvavhhinnang.pdf