Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Narva veehoidla

Narva veehoidla

Ida-Virumaal, Narva linna ja Vaivara valla juures asuv paisjärv. Mitteavalik veekogu
Järve läbib Narva jõgi
Järve suubuvad Balti SEJ kanalid, Pljussa, Pkata (Peda), Musta- ja Kulgu jõgi.
Piiriveekogu, millest 4/5 asub Venemaa territooriumil. 

Veepeegel keskkonnaregistri andmetel 10 553,6 ha, 53 saart 460 ha, pindala kokku 11 013,6 ha*, kaldajoon 209 484 m, keskmine sügavus 1,9 m, suurim sügavus 9 m

Veevahetus: 34 korda aastas

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6580506 59°17'42" N    
Y  739475 28°12'19" E    

Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Suurtaimerikas järv
KKR kood: VEE2015410

Eesti Entsüklopeedia andmetel on Narva veehoidla pindala 191 km2 (sellest Eestis u 40 km2), suurim sügavus 15 m, keskmine sügavus 1,8 m, maht 0,36 km3 (sellest Eestis u 0,10 km3). Rajatud 1956, kui ehitati Narva HEJ. Veehoidla paisutati soostunud alale; 2/3 pindala ulatuses on vee alla jäänud metsa ja võsa. Kaldad on madalad, kaldajoon liigestunud.
Väljavoolul on Kulgu sadam, Pljussa suudmel Krivaja Luka sadam. 

Narva veehoidla. Foto: pr.pohjarannik.ee


Narva veehoidla on Narvast lõunas Eesti ja Vene piirile 1956. a. rajatud tehisveekogu, mille absoluutne kõrgus on 25 m ja pindala ümmarguselt 200 ruutkilomeetrit. Veehoidla suurm sügavus on Narva jõe endise sängi kohal kuni 15 m (tammi lähedal 8 m), keskmine sügavus 1,8 m. See ida-lääne suunas piklik sopiline veekogu rajati soostunud aladele, kus leidus rohkesti soometsi ja raba. Eriti kaugele itta ulatub nüüd tugevasti muust veehoidlast eraldunud Pjata laht. Veehoidla kaldad on peaaegu kõikjal madalad, kaetud metsa või võsaga. Saari on vähe ja nad asuvad Narva jõe suubumiskoha läheduses. Palju leidub veepinnale kerkinud turbasaari. Veekogu põhjakaldal asub Narva linn, lõunakaldal Pljussa jõe ääres Slantsõ asula, loodekalda juures on kaks hiiglaslikku soojuselektrijaama oma suurte tuhaväljadega.
Veehoidla on tugeva läbivooluga: vesi vahetub 34-35 korda aastas. Kõige suuremal hulgal toob vett sisse Narva jõgi, lisaks Pljussa, Pjata, Must- ja Boroni jõgi. Väljavool on Narva hüdroelektrijaama juurdevoolukanali kaudu Narva jõkke. Narva jõgi on tõkestatud enam kui 200 m pikkuse ja 9,2 m kõrguse tammiga. Veehoidlasse voolab vett ka Rohelisest järvest.
Vesi on veehoidla avaosas suvel rohekaskollane, talvel palju tumedama värvusega, suvel vähese kuni keskmise (0,3-2,5 m), talvel keskmise (2,5-2,7 m) läbipaistvusega, hästi segunev ja soojenev (kuni 23 kraadini). Veehoidla eri osad on üsna erineva hüdrokeemilise re¼iimiga. Suvel on vesi üldiselt hapnikurikas, eriti veehoidla lääneosas, mis on Narva jõe muju all. Veehoidla idaosas on hapnikure¼iim halvem, eriti talvel, mil siin valitseb hapnikupuudus.
Juba varsti pärast veehoidla rajamist muutus see väga taimestikurikkaks (1968. a. loendas R. Laugaste 28 liiki taimi). 
Veehoidla on kalarikas, eriti oli ta pärast selle rajamist, mil massiliselt sigines haug. Nüüd on haugi arvukus vähenenud, kuid püütud isendid on suured. Palju on ahvenat, särge, roosärge ja nurgu. Üldse kuulub siinsesse kalastikku umbes 30 liiki. Oma kalarikkuse eest võlgneb veehoidla tänu Peipsile, mis varustab teda kvaliteetse vee ja kaladega.
Veekogul pesitseb kühmnokk-luik. Nimetamisväärselt palju on ondatrat. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Kaldad madalad, sopilised, palju veealuseid rampu - veehoidla rajamise ajal põhja jäänud põõsaid ja puid. Esinevad ahven, särg, nurg, roosärg, tõugjas, säinas, turb, teib, haug, latikas, viidikas, tippviidikas, harvemini angerjas, kiisk. /Õngitsemine. Tln., 2003/

*Kalapeedia toimetaja märkus: Keskkonnaregistris toodud veehoidla pindala (110 km2) on oluliselt väiksem Eesti Entsüklopeedias toodud pindalast (191 km2). Toimetajale pole teada, kas see on tingitud looduses toimunud muutustest (nt Venemaa alale jäävate pikkade lahesoppide eraldumine) või erinevast pindala arvestamise metoodikast. Tõenäoliselt tasub tõesemateks pidada KKR andmeid kui hilisemaid (2009).

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Eesti Entsüklopeedia, 6 kd. Tln., 1995

Vaata lisaks:

Kulgu sadam
Narva veehoidla elustikust