Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Ülemiste järv
3. Aardla järv (Ardla järv)
4. Aasovi meri
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
7. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
8. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
9. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
10. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
11. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
12. Alfredi luislatikas (Osteobrama alfredianus)
13. Amblatikad (Toxabramis)
14. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
15. Andresjärv (Mustjärv)
16. Anne kanal
17. Araali meri
18. Arojärv (Rasina Arujärv)
19. Asema järv (Suur Asema järv, 2. Asema järv, Suur Külaaseme järv, Sügavjärv, Alamärdi järv)
20. Auksi järv
21. Bakeri luislatikas (Osteobrama bakeri)
22. Belaja (Kama)
23. Belangeri luislatikas (Osteobrama belangeri)
24. Bhima luislatikas (Osteobrama bhimensis)
25. Caesari salat
26. Charente jõgi
27. Cunma luislatikas (Osteobrama cunma)
28. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
29. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
30. Elistvere järv (Kuru järv)
31. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
32. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
33. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
34. Fea luislatikas (Osteobrama feae)
35. Filee
36. Fileerimine
37. Geosmiin
38. Gurda-luislatikas (Osteobrama cotio)
39. Hõbejas amblatikas (Toxabramis argentifer)
40. Haberman, Henn
41. Hallutsinogeensed kalad
42. Hanoi amblatikas (Toxabramis hotayensis)
43. Harilik hiinalatikas (Sinibrama affinis)
44. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
45. Haug pärimuses
46. Heik (Hake) kalanimedes
47. Hernes õngesöödana
48. Hiinalatikad (Sinibrama)
49. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
50. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
51. Hoffmanni amblatikas (Toxabramis hoffmanni)
52. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
53. Houdemeri amblatikas (Toxabramis houdemeri)
54. Idalatikad (Megalobrama)
55. Immaku järv (Immakjärv)
56. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
57. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
58. Jaanuse järv (Pikkjärv)
59. Juusa järv (Kuningajärv)
60. Jõemõisa-Kaiu järvestik
61. Jõemõrd
62. Jõksi järv
63. Jõnni järv (Väike Külaaseme järv)
64. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
65. Küüt-hiinalatikas (Sinibrama taeniatus)
66. Kaarnajärv (Kaarna järv)
67. Kahrila järv
68. Kaiavere järv
69. Kaiu järv
70. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
71. Kalakasvatus
72. Kalaliha koostis
73. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
74. Kalurite uskumused
75. Karijärv
76. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
77. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
78. Karula järv (Uue-Võidu järv)
79. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
80. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
81. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
82. Kavadi (Kavati) järv
83. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
84. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
85. Kirjakjärv (Kirjakujärv, Suur Kirjakjärv) [Kurtna järvestik]
86. Kiruvere järv
87. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
88. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
89. Kooreüraski vastne (koorejäraja)
90. Koosa järv
91. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
92. Krishna luislatikas (Osteobrama peninsularis)
93. Kubija järv (Kubja järv)
94. Kuningvere järv
95. Kuremaa järv (Kurema järv)
96. Kurgjärv
97. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
98. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
99. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
100. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
101. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
102. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
103. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
104. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
105. Käsmu järv
106. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
107. Külajärv (Vellavere Külajärv, Vellavere järv, Tootsijärv, Mõõkjärv)
108. Lahepera järv (Lahe järv)
109. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
110. Landilugu: Ugly Duckling
111. Latikad (Abramis)
112. Latikas (Abramis brama)
113. Latikas pärimuses
114. Latikas. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
115. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
116. Leevaku paisjärv
117. Leivakoorik
118. Leivast õngesöödad
119. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
120. Linnuroni (Ligula intestinalis)
121. Loomade liha
122. Luislatikad (Osteobrama)
123. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
124. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
125. Ma amblatikas (Toxabramis maensis)
126. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
127. Mais
128. Mandžuuria idalatikas (Megalobrama mantschuricus)
129. Melrose'i hiinalatikas (Sinibrama melrosei)
130. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
131. Mooste järv (Moisekatsi järv, Mõisajärv)
132. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
133. Murati järv
134. Must idalatikas (Megalobrama terminalis)
135. Mustatäpitõbi
136. Mustjärv (Hino Mustjärv)
137. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
138. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
139. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
140. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
141. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
142. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
143. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
144. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
145. Narva veehoidla
146. Narva veehoidla elustikust
147. Neilli luislatikas (Osteobrama neilli)
148. Neitsijärv
149. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
150. Niitlatikad (Nematabramis)
151. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
152. Nurg (Blicca bjoerkna)
153. Nurme poldri veehoidla (tiik 1)
154. Nurme poldri veehoidla (tiik 2)
155. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
156. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
157. Nüpli järv
158. Odrakruup
159. Ogalatikas (Capoetobrama kuschakewitschi)
160. Oralatikad (Acanthobrama)
161. Otiaru paisjärv (Otiaru veehoidla, Mõisaküla paisjärv)
162. Põhjavietnami amblatikas (Toxabramis nhatleensis)
163. Paidra järv
164. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
165. Palujüri järv (Palojüri järv)
166. Paluküla järv
167. Pangodi järv
168. Pardlatikas (Pogobrama barbatula)
169. Paunküla veehoidla
170. Pellegrini idalatikas (Megalobrama pellegrini)
171. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
172. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
173. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
174. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
175. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
176. Pikkuim-hiinalatikas (Sinibrama longianalis)
177. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
178. Pilkuse järv
179. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
180. Pulli järv (Pullijärv)
181. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
182. Päidla Kõverjärv
183. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
184. Päidre järv (Tagametsa järv)
185. Päästjärv (Perajärv)
186. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
187. Rasvad kalades
188. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
189. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
190. Ruhijärv (Ruhja järv)
191. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
192. Räpina järv (Räpina paisjärv)
193. Saadjärv (Saadrejärv)
194. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
195. Saesaare paisjärv
196. Sale idalatikas (Megalobrama elongata)
197. Seapekk
198. Simoni viidiklatikas (Pseudobrama simoni)
199. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
200. Soitsejärv (Suurjärv)
201. Soodla veehoidla
202. Soomkala
203. Soomuste mahavõtmine
204. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
205. Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
206. Suur Saarjärv
207. Suure-Jaani paisjärv
208. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
209. Suursilm-hiinalatikas (Sinibrama macrops)
210. Swinhoe amblatikas (Toxabramis swinhonis)
211. Tamula järv (Tamla järv)
212. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
213. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
214. Tsükloidsoomus ehk kaarsoomus
215. Tuvikene, Arvo
216. Tõhela järv
217. Tõugjärv (Küünjärv)
218. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
219. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
220. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
221. Ugly Duckling
222. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
223. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
224. Uljaste järved ja oos
225. Urbukse järv (Urbuse järv)
226. Vagula järv
227. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
228. Valgesilm (Ballerus sapa)
229. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
230. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
231. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
232. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
233. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
234. Vaskna järv
235. Vasula järv (Salatsi järv)
236. Veisjärv (Veisejärv)
237. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
238. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
239. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
240. Vigorsi luislatikas (Osteobrama vigorsii)
241. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
242. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
243. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
244. Viljandi järv
245. Vissi järv (Viritjärv)
246. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
247. Võistre järv (Võistvere järv)
248. Võngjärv
249. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
250. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
251. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
252. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
253. Väinjärv (Veinjärv)
254. Wu hiinalatikas (Sinibrama wui)
255. Wuchangi idalatikas (Megalobrama amblycephala)
256. Õlikook
257. Ähijärv (Ahijärv)

Narva veehoidla

Narva veehoidla

Ida-Virumaal, Narva linna ja Vaivara valla juures asuv paisjärv. Mitteavalik veekogu
Järve läbib Narva jõgi
Järve suubuvad Balti SEJ kanalid, Pljussa, Pkata (Peda), Musta- ja Kulgu jõgi.
Piiriveekogu, millest 4/5 asub Venemaa territooriumil. 

Veepeegel keskkonnaregistri andmetel 10 553,6 ha, 53 saart 460 ha, pindala kokku 11 013,6 ha*, kaldajoon 209 484 m, keskmine sügavus 1,9 m, suurim sügavus 9 m

Veevahetus: 34 korda aastas

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6580506 59°17'42" N    
739475 28°12'19" E    

Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Suurtaimerikas järv
KKR kood: VEE2015410

Eesti Entsüklopeedia andmetel on Narva veehoidla pindala 191 km2 (sellest Eestis u 40 km2), suurim sügavus 15 m, keskmine sügavus 1,8 m, maht 0,36 km3 (sellest Eestis u 0,10 km3). Rajatud 1956, kui ehitati Narva HEJ. Veehoidla paisutati soostunud alale; 2/3 pindala ulatuses on vee alla jäänud metsa ja võsa. Kaldad on madalad, kaldajoon liigestunud.
Väljavoolul on Kulgu sadam, Pljussa suudmel Krivaja Luka sadam. 

Narva veehoidla. Foto: pr.pohjarannik.ee


Narva veehoidla on Narvast lõunas Eesti ja Vene piirile 1956. a. rajatud tehisveekogu, mille absoluutne kõrgus on 25 m ja pindala ümmarguselt 200 ruutkilomeetrit. Veehoidla suurm sügavus on Narva jõe endise sängi kohal kuni 15 m (tammi lähedal 8 m), keskmine sügavus 1,8 m. See ida-lääne suunas piklik sopiline veekogu rajati soostunud aladele, kus leidus rohkesti soometsi ja raba. Eriti kaugele itta ulatub nüüd tugevasti muust veehoidlast eraldunud Pjata laht. Veehoidla kaldad on peaaegu kõikjal madalad, kaetud metsa või võsaga. Saari on vähe ja nad asuvad Narva jõe suubumiskoha läheduses. Palju leidub veepinnale kerkinud turbasaari. Veekogu põhjakaldal asub Narva linn, lõunakaldal Pljussa jõe ääres Slantsõ asula, loodekalda juures on kaks hiiglaslikku soojuselektrijaama oma suurte tuhaväljadega.
Veehoidla on tugeva läbivooluga: vesi vahetub 34-35 korda aastas. Kõige suuremal hulgal toob vett sisse Narva jõgi, lisaks Pljussa, Pjata, Must- ja Boroni jõgi. Väljavool on Narva hüdroelektrijaama juurdevoolukanali kaudu Narva jõkke. Narva jõgi on tõkestatud enam kui 200 m pikkuse ja 9,2 m kõrguse tammiga. Veehoidlasse voolab vett ka Rohelisest järvest.
Vesi on veehoidla avaosas suvel rohekaskollane, talvel palju tumedama värvusega, suvel vähese kuni keskmise (0,3-2,5 m), talvel keskmise (2,5-2,7 m) läbipaistvusega, hästi segunev ja soojenev (kuni 23 kraadini). Veehoidla eri osad on üsna erineva hüdrokeemilise re¼iimiga. Suvel on vesi üldiselt hapnikurikas, eriti veehoidla lääneosas, mis on Narva jõe muju all. Veehoidla idaosas on hapnikure¼iim halvem, eriti talvel, mil siin valitseb hapnikupuudus.
Juba varsti pärast veehoidla rajamist muutus see väga taimestikurikkaks (1968. a. loendas R. Laugaste 28 liiki taimi). 
Veehoidla on kalarikas, eriti oli ta pärast selle rajamist, mil massiliselt sigines haug. Nüüd on haugi arvukus vähenenud, kuid püütud isendid on suured. Palju on ahvenat, särge, roosärge ja nurgu. Üldse kuulub siinsesse kalastikku umbes 30 liiki. Oma kalarikkuse eest võlgneb veehoidla tänu Peipsile, mis varustab teda kvaliteetse vee ja kaladega.
Veekogul pesitseb kühmnokk-luik. Nimetamisväärselt palju on ondatrat. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Kaldad madalad, sopilised, palju veealuseid rampu - veehoidla rajamise ajal põhja jäänud põõsaid ja puid. Esinevad ahven, särg, nurg, roosärg, tõugjas, säinas, turb, teib, haug, latikas, viidikas, tippviidikas, harvemini angerjas, kiisk. /Õngitsemine. Tln., 2003/

*Kalapeedia toimetaja märkus: Keskkonnaregistris toodud veehoidla pindala (110 km2) on oluliselt väiksem Eesti Entsüklopeedias toodud pindalast (191 km2). Toimetajale pole teada, kas see on tingitud looduses toimunud muutustest (nt Venemaa alale jäävate pikkade lahesoppide eraldumine) või erinevast pindala arvestamise metoodikast. Tõenäoliselt tasub tõesemateks pidada KKR andmeid kui hilisemaid (2009).

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Eesti Entsüklopeedia, 6 kd. Tln., 1995

Vaata lisaks:

Kulgu sadam
Narva veehoidla elustikust