Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
Pesujärv, ka Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv
Ida-Virumaal, Iisaku vallas, Jõuga küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekoguAsub Kivinõmme maastikukaitsealal
Veepeegel 1,8 ha, pikkus 220 m, laius 110 m, kaldajoon 556 m, suurim sügavus 9,5 m
Veepeegel 1,8 ha, pikkus 220 m, laius 110 m, kaldajoon 556 m, suurim sügavus 9,5 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6562063 | 59°9'11" N |
| Y | 693771 | 27°23'16" E |
Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pehme- ja heledaveeline, vähetoiteline
KKR kood: VEE2035000
Pesujärv. Foto: seil7 / panoramico.com
Ida-Viru maakonnas, 6 km Iisakust kirde pool, paikneb Jõuga (Jõuküla) järvestik, mis koosneb neljast kirde-edela suunas piklikust pisijärvest (Pesu-, Lina-, Liiv- ja Armise järv).
Rühma loodepoolseim järv on Pesujärv (Jõugu järv, 2. Jõuküla järv), mille pindala on 2,0 ha, suurim sügavus 9,5 m (sellest 2,5-3,0 m hõljuvat muda). Sügavaim koht on järve keskosast kirde pool. Metsajärv kõrgete, väga järsult vette langevate kallastega; ainult järve otstes on kaldad madalamad, rabastuvad. Vett palistab kitsas turbasamblane õõtsikuriba, mis katkeb loodekalda keskosas, kus on lõik liivast, kuid järsult süvenevat kaldavöödet.
Umbjärv, mille vesi on suvel tugevasti kihistunud (pinna- ja põhjavee temperatuuride vahe 1959. a. augustis 11,8 kraadi). Ajal, mil pinnakihid on hapnikuga üleküllastunud, on sügavamal hapnikupuudus ja esineb väävelvesinik. Suvel on vesi tavaliselt oliivroheline või kollakasroheline ja vähe läbipaistev (0,5-1,1, harva 2,1 m); muul ajal on läbipaistvus varieeruv.
Järv on taimestkuvaene (8 liiki). Fütoplankton on väga rikkalik. Järves leidub ka palju ikkesvetikaid, teiste seas haruldasi liike. Keskmisel hulgal leiduvad zooplanktonis on samuti mitmeid haruldusi, nagu näiteks järve-kammjalg, raba-jämekoodik ja oga-aerik; kahte viimast on heledaveelistest järvedest leitud üliharva (heledaveelistes järvedes esinevad nad Alpides ja kaugel põhjas). Põhjaloomastikus esineb haruldasi rullikulisi ja karpvähilisi.
Kalastik on väga liigivaene – olevat ainult kokre, varem olnud ka ahvenat. Järves elutseb veekonn; Pesujärv on selle liigi kõige põhjapoolsem leiukoht Eestis.
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977