Kalapeedia Otsing Kaastöö

Saarte seas suurimad on Pedassaar ja Rammu (kumbki u 100 ha), keskmise suurusega on Rammu (34 ha), väiksemad Rohusi (13 ha), Lõuna-Malusi (7 ha) ja Põhja-Malusi (3 ha). Umblu ja Allu pindala on poolteist hektarit, Vahekaril ja Laiakaril alla hektari.

Saarte kaitseks on moodustatud Kolga lahe maastikukaitseala (1999), kogupindalaga 1924 ha, millest kuiva maad on 267 ha. Kaitseala koosseisu kuulub 15 saart ja laidu.

Meri saarte ümber on muutlik - kõige sügavam (u 50 m) on vesi Malusite, Koipsi ja Rammu juures.

Saarte pinnamoe kujundas mandrijää taanduv liustik. Saarteahelikud on veealuste voorte lagedena jätkuks Põhja-eesti rannikult loode suunas merre küünituvatele poolsaartele. Merevete alt hakkasid saared vabanema umbes 4500 aastat tagasi, kui esimestena kerkisid tollasest Limneamerest Pedassaare kõrgemad osad.

Saartel on liiva-, kruusa-, veeriserandu, laugjaid astanguid, luiteahelikke, paljast kiviranda ja kaldavetes võimsaid rändrahne.

Silmapaistvaim on Pedassaare loodetipu 8 m kõrgune rannaastang.

Rammu saart läbivad lauged rannavallid, mille vahele jääb mitu madalat järve. 

 

Koipsi maastik.Foto: loodus.leskkonnainfo.ee

Rammu saarel valitsevad tundrailmelised, peaaegu rohttaimedeta samblikukooslused.

Rammul ja Koipsil levivad kanarbiku-kukemarjanõmmed, siin-seal on rabastuvaid laike.

Koipsil kasvab omalaadne sõnajalakadastik.

Kõige metsasem on Pedassaar, männimetsa on ka Rohusi kesk- ja põhjaosas.

Umblu saart ja Malusi saarekesi katavad vaid kivid, üksikuid puid-põõsaid kasvab vaid Lõuna-Malusil.

Saartelt on teada 377 soontaimeliiki ja üle 100 samblaliigi, samblikefloorasse kuulub umbes 300 liiki. Samblikud katavad kive, puid ja põõsaid, nõmmealadel tihti vaibana kogu maapinda.

Malusi saarte juures on hallhüljeste talvituspaik.

Inimesed asusid suurematele saartele elama 18. sajandi alguses, enne seda peatuti seal vaid kalapüügil ja hülgejahil. 1952. aastal jäid saared tühjaks.

Artikkel saartest:

Mart Reimann. Kolga lahe väikesaared. Eesti Loodus, 2005/5. 

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1114_1091.html

Allikad:

Tiit Leito, Kai Kimmel, Arne Ader. Eesti kaitsealad. Tln., 2007 

http://loodus.keskkonnainfo.ee