Sump (kumm, pandur, märss)
sump, ka kumm, pandur, märss
Vette paigutatav ese veeasukate kasvatamiseks, elusalt hoidmiseks ja veoks.
Õngitsemissumbad
Lihtsaimad sumbad (pandurid) on augustatud, võretatud avadega või hõredalt löödud laudadest kastid ja rõngastele kinnitatud võrkkotid.
Pisem võrksump kokredega. Foto: kalasaak. blogspot.com
Kumm - vanemas eesti keeles kasutatud nimetus sumba tähenduses, eeskätt hõredalt paiknevatest laudadest puukasti puhul. Tegusõnana oli kasutusel ka kummima - kalu kummi sees hoidma. (Wiedemann, Saareste)
Sump ehk kumm. Joonis: A.Saareste. eesti keele mõisteline sõnaraamat, I.
Ridaõngepüügil kasutatakse söödakalade veoks torpeedokujulist sumpa.
Pandur - vanemas eesti keeles erinev sump, kuid ka pikk, mulkudega vene söödakalade hoidmiseks; samuti aukudega plekkanum söödakala jaoks. (Saareste)
Ülemine - järelveetav sump, alumine - säilitussump. Joonis: Eesti Entsüklopeedia, 8. kd.
Märss - kott eluskala säilitamiseks vees. (Saareste)
Sumbaks võib olla ehitatud ka osa paadist või laevast, tänapäevastesse kalastuskaatritesse on vahel sump sisse ehitatud - paadi osa, milles toimub pidev veevahetus.
Kalakasvatussump on võrkseintega, põhjast ja veepinnalt toestatud kalakasvatusrajatis, mis asub avatuna mingis veekogus (harilikult meres, lahes, fjordis). Enamasti asuvad nad põhiveekogu rannikupiirkonnas, kus nendega on majanduslikult odavam ja hõlpsam talitada. Põhikujult on kalakasvatussumbad tavaliselt ümmargused.
Allikad:
Eesti Entsüklopeedia, 8. kd
A.Saareste. Eesti keele mõisteline sõnaraamat.