nime kannab kalameeste leksikonis täpselt määratlemata asupaigaga lõik Vigala jõel. Laiemalt mahub Rumba sirge mõiste alla Vigala jõgi allpool Velise jõe suubumist Vigala jõkke, umbes endise Rumba mõisahoone juurest paari kilomeetri ulatuses allavoolu.
Kitsamas mõttes on Rumba sirge 300-400 m pikkune sirgem jõelõik, mis asub Jõe talust ülesvoolu. Just sellel jõelõigul viidi juba ENSV ajal läbi õngitsemisvõistlusi, kuivõrd siin olid võistlejatele tagatud enam-vähem ühtsed püügiolud. Tõenäoliselt pärinebki kohanimi "Rumba sirge" nende võistluste korraldamise ajast.
Rumba sirgel korraldati 1999. a. ajakirja Kalastaja egiidi all ka esimesed esivõistlused õngitsemises pärast Eesti taasiseseisvumist (69 osalejat, meeste seas tuli meistriks Elmo Peterson).
Rumba sirgel on Vigala jõel laiust 15-20 m, sügavus jõe keskel 3-4 m. Suurvee ajal tõuseb veetase enam kui 2 meetri võrra.
Peamisteks püügikaladeks on särg, nurg, viidikas, turb, ahven ja haug. Harvem saadakse ka latikat ja linaskit. Kevadel püütakse siit vimba, sügisel lutsu.
Artikli koostas:
vladi