Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
Väike Kaksjärv, ka Kaksjärv, Väike kaksikjärv, Linajärv
Harjumaal, Kõue vallas, Rõõsa küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguPaikneb Paunküla maastikukaitsealal
Veepeegel 1,2 ha, kaldajoon 434 m, pikkus 180 m, laius 80 m, suurim sügavus 4,5 m
Veepeegel 1,2 ha, kaldajoon 434 m, pikkus 180 m, laius 80 m, suurim sügavus 4,5 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6556925 | 59°8'40" N |
| Y | 574231 | 25°17'49" E |
Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Pehmeveeline segatoiteline
KKR kood: VEE2030700
Väike Kaksjärv. Foto: Priit Vilba / nagi.ee
Harju maakonna lõunaosas, Kõrvemaa läänepiiril, nn. Paunküla mägedes, on 11 pisikest järve (Rõõsajärv, Väike- ja Suur Kaksjärv, Rahkjärv, Paunküla Mustjärv, Paunküla Linajärv, Punamäe järv, Lindjärv, Kaatsjärv, Konnajärv, Kiruvere järv), lisaks veel 1960. a. Tallinna veerustuse huvides looded Paunküla veehoidla. Järved asetsevad loode-kagusuunalise Paunküla oosistiku (mida siin nimetatakse Teedelahkme mäeks ehk Teedelahkme vallseljakuks) termokarstilise tekkega lehtrites. Käesolevaks ajaks on järved enamasti kinni kasvanud ja mudastunud, muutunud pisikesteks veesilmadeks kauni oosistiku servaalal. /---/
Rõõsa järvest umbes 300 m lõuna pool asub põhja-lõuna suunas veidi piklik 1,2 ha suurune ja 5,2 m sügavune Väike Kaksikjärv. Läänekaldal kasvab rabastunud männik, mujal kuuse-segamets. Juurdepääs järvele on parim põhja poolt, kus maapind tõuseb kiiresti. Kaldad on valdavalt kõvad, järsu pervega, põhjakaldal leidub õõtsikut. Põhja katab paksu kihina turbamuda. Järves on palju vettelangenud puutüvesid ja rampu.
Endine umbjärv. Vesi on pruunikaskollane või rohekaskollane, vähese läbipaistvusega (0,5-1,4 m) ja kihistunud. Talvel jääb järv ummuksile ja veepinnale ilmub pruun "maage".
Taimestik oli 1966. a. liigivaene (10 liiki) ja vähene. Fütoplanktonit on vähe, ka zooplanktonit pole eriti rohkesti, kuid sisaldab haruldusi. Põhjaloomastik on isendite arvult keskmine, biomassilt rohke.
Kalastik koosneb peamiselt kogrest (saadakse kuni poolekiloseid), vähem on ahvenat, õige veidi ka haugi ja särge. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Harju maakonna lõunaosas, Kõrvemaa läänepiiril, nn. Paunküla mägedes, on 11 pisikest järve (Rõõsajärv, Väike- ja Suur Kaksjärv, Rahkjärv, Paunküla Mustjärv, Paunküla Linajärv, Punamäe järv, Lindjärv, Kaatsjärv, Konnajärv, Kiruvere järv), lisaks veel 1960. a. Tallinna veerustuse huvides looded Paunküla veehoidla. Järved asetsevad loode-kagusuunalise Paunküla oosistiku (mida siin nimetatakse Teedelahkme mäeks ehk Teedelahkme vallseljakuks) termokarstilise tekkega lehtrites. Käesolevaks ajaks on järved enamasti kinni kasvanud ja mudastunud, muutunud pisikesteks veesilmadeks kauni oosistiku servaalal. /---/
Rõõsa järvest umbes 300 m lõuna pool asub põhja-lõuna suunas veidi piklik 1,2 ha suurune ja 5,2 m sügavune Väike Kaksikjärv. Läänekaldal kasvab rabastunud männik, mujal kuuse-segamets. Juurdepääs järvele on parim põhja poolt, kus maapind tõuseb kiiresti. Kaldad on valdavalt kõvad, järsu pervega, põhjakaldal leidub õõtsikut. Põhja katab paksu kihina turbamuda. Järves on palju vettelangenud puutüvesid ja rampu.
Endine umbjärv. Vesi on pruunikaskollane või rohekaskollane, vähese läbipaistvusega (0,5-1,4 m) ja kihistunud. Talvel jääb järv ummuksile ja veepinnale ilmub pruun "maage".
Taimestik oli 1966. a. liigivaene (10 liiki) ja vähene. Fütoplanktonit on vähe, ka zooplanktonit pole eriti rohkesti, kuid sisaldab haruldusi. Põhjaloomastik on isendite arvult keskmine, biomassilt rohke.
Kalastik koosneb peamiselt kogrest (saadakse kuni poolekiloseid), vähem on ahvenat, õige veidi ka haugi ja särge. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977