Rõõsa järv
Rõõsa järv
Harjumaal, Kõue vallas, Rõõsa küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguPaikneb Paunküla maastikukaitsealal
Veepeegel 1,9 ha, kaldajoon 517 m, pikkus 180 m, laius 130 m, suurim sügavus 2 m
Keskpunkti koordinaadid:
Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Veepeegel 1,9 ha, kaldajoon 517 m, pikkus 180 m, laius 130 m, suurim sügavus 2 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6557402 | 59°8'55" N |
| Y | 574254 | 25°17'51" E |
Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Keskmise karedusega kihistumata; kalgiveeline rohketoiteline
KKR kood: VEE2030400
Rõõsa järv on vahetult Tallinna-Tartu maantee ääres, sellest läänes asuv pisijärv (1,7 ha), Paunkülast umbes 1 km loode pool. Järvest lõunas ja loodes kerkivad metsased künkad, mujal on kaldad madalamad, kuid võrdlemisi kõvad. Suuremat osa järvest piirab mets, ainult maantee pool on Rõõsa metsavahi põllu- ja heinamaa. Veepeeglit ümbritseb enamasti õõtsikuring, mis katkeb kirde- ja läänekalda juures. Järv pole kuigi sügav (4,5 m, sellest puhast vett üksnes 3-3,5 m), kuid süveneb kalda juures järsult.
Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline või rohekaskollane, tavaliselt vähese läbipaistvusega (1-1,3 m), mis mõnikord võib olla suurem (1966. a. juunis 2,8 m). Vesi on vähem kihistunud kui teistes Paunküla järvedes. Talvel jääb järv ummuksile. Kevadtalvel ilmuvat veepinnale roostene "maage", mille mõjul kalad surevat.
Taimestik oli 1966. a. liigivaene (11 liiki), kuid rohke. Üsna bakteriterikas järv. Enamasti sügise poole toimub tugev sinivetikate õitsemine; zooplankton on suhteliselt vaene. Põhjaloomastik on üsna suure asustustihedusega.
Et järv jääb talviti ummuksile, on kalastik märgatavalt vaesunud. Rohkesti leidub vaid kokre, kuid see on väike ja kõhn.
Rõõsa järv on vahetult Tallinna-Tartu maantee ääres, sellest läänes asuv pisijärv (1,7 ha), Paunkülast umbes 1 km loode pool. Järvest lõunas ja loodes kerkivad metsased künkad, mujal on kaldad madalamad, kuid võrdlemisi kõvad. Suuremat osa järvest piirab mets, ainult maantee pool on Rõõsa metsavahi põllu- ja heinamaa. Veepeeglit ümbritseb enamasti õõtsikuring, mis katkeb kirde- ja läänekalda juures. Järv pole kuigi sügav (4,5 m, sellest puhast vett üksnes 3-3,5 m), kuid süveneb kalda juures järsult.
Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline või rohekaskollane, tavaliselt vähese läbipaistvusega (1-1,3 m), mis mõnikord võib olla suurem (1966. a. juunis 2,8 m). Vesi on vähem kihistunud kui teistes Paunküla järvedes. Talvel jääb järv ummuksile. Kevadtalvel ilmuvat veepinnale roostene "maage", mille mõjul kalad surevat.
Taimestik oli 1966. a. liigivaene (11 liiki), kuid rohke. Üsna bakteriterikas järv. Enamasti sügise poole toimub tugev sinivetikate õitsemine; zooplankton on suhteliselt vaene. Põhjaloomastik on üsna suure asustustihedusega.
Et järv jääb talviti ummuksile, on kalastik märgatavalt vaesunud. Rohkesti leidub vaid kokre, kuid see on väike ja kõhn.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977