Järvelubi (järvekriit)
Järvelubi (järvekriit) kujutab endast valge või kollaka värvusega peenest kaltsiidist setendit, mis on tekkinud pärastjääaegsetes sulglohkudes.
Maavaraks loetakse järvelupja siis, kui temas sisalduv CaO moodustab vähemalt 40% kuivaine massist. Järvelubja teeb hinnaliseks kõrge CaCO3 sisaldus (90-95%) ja keemiline puhtus ning madal Mg sisaldus. Järvelubi tekib karbonaadirikastest pinna ja põhjavetest toituvates järvevetes, tavaliselt organismide kaasabil.
Järvelubja settimine toimub suvel, kui temperatuuri tõustes väheneb karbonaadi lahustuvus ja madalates orgaanilisest ainesest tumeda põhjaga järvedes tõuseb temperatuur üle kriitilise piiri (sõltuvalt lahustunud Ca ja vesinikkarbonaadi sisaldusest tavaliselt ~28-35 °C).
Euroopa alal hakkas järvelubi settima ligikaudu 11 500 aasta tagasi, kui mandrijää oli taandunud ja kliima juba mõnevõrra soojenenud. Kõige intensiivsem lubja settimine oli umbes 9000–5000 aastat tagasi. Järvelubja teke, vähesed erandid välja arvatud, lakkas umbes 2500 aasta eest. Järvede algfaasil kuhjunud peenest kaltsiidist koosnev setend on Eestis laialdaselt levinud ja mõneti ka kasutamist leidnud. Järvelubja paksus on enamasti 0,5-1,0 meetri piires, kuid Pandivere kõrgustiku alal on moodustunud kohati ka tüsedad (kuni 2 m) ja üsna väljapeetud lasundid. Järvelubja kättesaadavus muda- ja turbakihi alt on siiski raskendatud
Järvelupja on kasutatud tsemenditööstuses, happelise mullaga põldude lupjamiseks, söödakriidi nime all loomasöödana, lubivärvide valmistamisel ja pahtlite tootmisel jm.
Puhtamaid ja enam tsementeerunud järvelubja erimeid nimetatakse mõnikord ka järvekriidiks, mis pole ehk päris õige, kuigi järvelubigi sisaldab sageli organismide lubikodade jäänuseid. Järvelubja kvaliteeti kahjustab selles sagedasti esinev savi- või turbalisand, mis muudab koostise ebapüsivaks. Järvelubi on arvel Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Tartumaal. Tuntuim leiukoht on Rakke lähedal Varangul (280 ha, kihipaksus kuni 3 m)
Pikem artikkel:
Kadri Sohar, Oive Tinn. Mis on järvelubi? Eesti Loodus, 2007/12
Allikad: