Šeša ehk Adišeša ('esimene šeša') ehk Anantašeša ('lõputu šeša'), maailmamadu ja nagaradža (nagakuningas) hinduismis, ürgne loomisolend. Nimi tuleneb sanskriti tüvest śiṣ ja tähendab see, kes jääb, sest ka siis, kui maailm iga kalpa (aegkonna) lõpus hävib, jääb Šeša selliseks nagu ta on. Puraanades kirjeldatakse, et Šesha hoiab üleval universumi kõiki planeete ja laulab pidevalt kõigist oma suudest kiitust Višnule. Kui Šeša ennast lahti kerib, liigub aeg edasi ja toimub loomine; kui ta ennast kokku kerib, lakkab universum olemast.
Šeša on Višnu sängiks, kui too maailmade loomise vahelisel ajal kosmilises ookeanis puhkab. Iga kalpa lõpus purskab Šeša mürgist tuld, mis hävitab kõiksuse, aga ta ise kehastab lõpmatust. Teisi nagaradžasid (Takšhaka, Vasuki) peetakse tema vendadeks või ka samastatakse Šešaga. Rahvalikus pärimuses tekivad maavärinad sellest, et Šeša haigutab.
Teda kujutletakse viie-, seitsme- või kümnepealise maona, ent tal üteldakse olevat ka tuhat, viis tuhat või miljon pead.
Allikad: Wikipedia // Мифы народов мира. М.: Советская энциклопедия, 1980, lk 1100
Oktoober, 2023