Hundun / Hun Dun (kaos hiina mütoloogias)
Hundun ehk Hun Dun ('kaos'), mõiste hiina mütoloogias, ürgne kaos. Hundun ei ole aga metsiku kaose kujul esineva korratuse sümbol, vaid pigem ürgse vormituse mõiste, milles asju ei saa (veel) üksteisest eristada. See on "eraldumatuse" seisund enne meie maailma algust. Seda on kirjeldatud ka kui täielikus pimeduses viibivat veestiihiat, ürgvett, mis sarnaneb kanamuna läbiklopitud sisuga.
Hiina mütoloogias on mõistel hundun ka teisi, mõnevõrra konkreetsemaid tähendusi.
Hundun oli nö keskpaiga valitseja, keda külastasid sageli Lõunamere isand Shu ja Põhjamere isand Hu, kes otsustasid Hundunile tema külalislahkuse eest tasuda ja ütlesid: „Kõigil inimestel on peas seitse avaust, et näha, kuulda, süüa ja hingata, kuid suurel Hundunil pole ainsatki avaust“. Nad hakkasid Hun Duni pea sisse auke puurima, iga päev ühe avause, kuid pärast seitsmenda avause puurimist Hun Dun suri.
Hundun on ka müütiline olend, kes elab müütilisest Kunluni mäest lääne pool. Ta näeb välja nagu pikakarvaline ja karukäppadega loom, kellel pole aga küüsi. Tal on silmad, kuid ta ei näe, tal on kõrvad, kuid ta ei kuule, kuid siiski tajub ta inimese lähenemist. Tema kõhukoopas pole organeid peale ühe sirge soolika ja toit läheb temast otse läbi. Häid inimesi ta ründab, kurjamitega aga sõbrustab.
Allikad: Wikipedia // Мифы народов мира. М.: Советская энциклопедия, 1980, lk 1069
Oktoober, 2023