Kap ja Ke, veeuputusmüüt mägitailastel (tailaste etniline rühm Laoses ja Vietnamis). Taevavalitseja saatis liiga suure inimhulga pärast maa peale veeuputuse. Kap ja Ke, poiss ja tüdruk, tegid suurde kõrvitsasse augu, pugesid kõrvitsasse ja laine tõstis kõrvitsa taevasse. Seal veensid nad ülemjumalat, et see neid ei hukutaks, vaid saadaks tagasi riisipõllule. Kui Kap ja Ke suureks kasvasid, soovitas rohutirts neil abielluda. Neile sündis seitse poega, kes olid samuti riisikasvatajad. Tohutu puu kattis kogu maailma ja teine puu varjutas taeva. Pojad raiusid puud maha ja taevas särasid üheksa kuud ja kaheksa päikest. Saabus tohutu kuumus, vesi auras ära ja kilpkonnal mõranes kilp. Siis käskis taevavalitseja kanal kaheksa kuud ja seitse päikest ära nokkida. Kana seda ei suutunud, kuid suutis isapart, kuna kuu ja päikeseni tuli ujuda. Pärast seda asusid seitse venda koos vanematega elama Luang Prabagi (linn Laoses Mekongi jõe ääras). Sarnaseid lugusid poisi ja tüdruku pääsemisest veeuputuse ajal tunnevad ka teised Laoses ja Vietnamis elavad rahvad.
Мифы народов мира. Советская Энциклопедия, 1980, lk 509
September, 2023