Jata (madujumalanna Borneol)
Jata (ngaju 'vesimadu'), madujumalanna Borneo saarel ngaju1 etnilise rühma mütoloogias. Ta on koos päikese Mahatalaga ('sarvnokk') osa kahekordsest kõrgemast olendist, nad on ambivalentselt ühtsed. Mahatala elab ürgsel mäel ülemmaailmas ja Jata alumises, veealuses maailmas; koos lõid nad maailma ja inimesed. Nad on üheskoos igavesed. Sissepääs veealusesse maailma maailmajõe sügavas hauakohas; veealust maailma asustavad Jata alamad, antropomorfsed krokodillid, kes muutuvad loomadeks üksnes maa peal. Mahatala poolt loodud Maa lamab maailmaookeanis Jata saba ja pea vahel ning toetub tema turjale. Müüdi teises versioonis on Jata keerdunud ümber Maa ja hammustab oma saba. Mahatala ja Jata ühtsus kajastub ka nende kujutistes dajaki ja ngaju rahvakunstis: üks on suline madu ja teine maolaadne ninasarvik-lind.
1 Ngajud – Borneo põlisrahvaste etniline rühm, mis kuulub dajaki rahvaste hulka. Dajakke elab saarel 2-4 miljonit, ngajusid on umbes 400 000 (teistel hinnangutel 500 000 – 800 000), iseseisva rühmana arvestatakse neid alates 2000. a rahvaloendusest, varem loendati neid dajakkidena. Ngajud elavad peamiselt saare kesk- ja lõunaosas. Kõnelevad ngaju keelt ja selle dialekte.
Allikad: Wikipedia; Мифы народов мира. Советская Энциклопедия, 1980, lk 309
September, 2023