Burjaadi vetevaldjad ja -vaimud

Burjaadi vetevaldjad ja -vaimud. Burjaadi mütoloogias ja šamanistlikus panteonis on rohkelt erinevaid vaimolendeid, kelle ühisnimetuseks on eržin (Эжин; 'peremees', 'valitseja'). Ežinite hulka kuuluvad taevased ja pooltaevased olendid – tengrid, khaanid, noyanid, ongonid, samuti aga surnud šamaanide või esivanemate vaimud. Ežinid on mägede, jõgede, järvede jm valdjateks, nad kontrollivad ka loodusilminguid ja inimtegevust. Jumalate (tengrite) lapsed ja lapselapsed on khaanid ja noyanid (pealikud, juhid), kes on vahendajateks jumalate ja inimeste maailma vahel: nad jagunevad lääne olenditeks (headeks, heledateks) ja ida olenditeks (kurjadeks, tumedateks). Eraldi rühma moodustavad vetevaldjad Uhan-khaanid (Уhан ханы; 'vee-khaanid'), kelles kajastuvad vee füüsilised omadused (sära, värvus, voolavus) ja ka veega seotud inimtegevused. Nad kuuluvad heade ja heledate vaimolendite hulka. Neid olendeid on nii mees- kui ka naissoost, nad elavad vetesügavuses ja neil on rohkelt teenreid. Neid on kokku 27, kuid kõigi uhan-khaanide nime pole enam teada. Suve alguses korraldatakse nende auks eraldi riitus (тайлаган), millel palutakse heaolu ja küllaldast niiskust. Uhan-khaanidest kõige olulisem on vete ja veevaldjate valitseja Uhan-Lopson (Уhан-Лопсон) halli habemega valgetes riietes vanamees, kes elab mere põhjas hõbelossis. Tema naine on Uhan-Daban (Уhан-Дабан). Tema abilisteks on: Gohoši-noyan (Гохоши-нойон; 'konksu või västra isand') – kalapüügi patroon, tema naine Helmeši-khatun (Хельмеши-хатун; 'aerude emand') – aerude valitsejanna; Gulmeši-noyan (Гульмеши-нойон; 'võrkude isand') – võrkude ja noodaga kalapüügi patroon, tema naine Gurši-khatun (Гурши-хатун; 'mõrdade emand') – mõrrapüügi kaitsevaim; Gerel-noyan (Герел-нойон; 'valgushelkide isand') ja tema naine Tuja-khatun (Туя-хатун; 'valguskiirte emand') kes kehastavad veepinna helkimist selge, päikselise ilmaga; Došhon-noyan (Дошхон-нойон) ja Doleo-khatun (Дольео-хатан), kes on seotud kiire veevoolu ja lainetega.

Uhan-khaane ei tasu segamini ajada konkreetsetes jõgedes-järvedes olevate ežinitega. Kõigis veekogudes on vastavalt veekogu suurusele ja olulisele oma veevaimud, kes kannavad noyani tiitlit, näiteks Angaraas on Ama Sagaan noyan (Ама Сагаан нойон), Irkutis Emnak Sagaan noyan (Эмнак Сагаан нойон), Baikali järve suurimal saarel Olhonil Šubuun noyan (Шубуун нойон) jne. Need noyanid pole sageli üksnes veevaimud, vaid neil on ka muid funtsioone. Näiteks Angaraa Ama Sagaan noyan pole üksnes jõe peremeesvaim, vaid ka karm kohtumõistja, kes viibib nähtamatuna kohal, kui Angaraa suudmes asuva šamaanikivi juures antakse vandetõotusi. Ka Leena jões elavaid veevaime (Зулхэйн ноед) on peetud sõjaväeteenistuse kaitsevaimudeks. Selliseid erlike on seostatud ka kuulsate šamaanide ja väljapaistvate inimeste vaimudega.

Kõige madalamas vaimolendite klassi moodustavad šamanistlikus mütoloogias antropomorfsed vaimud, kelle hulka kuuluvad ka näkilaadsed uhani boholdoid (ухани бохолдой) – veevaimud, kes tekkivad uppunute hingedest. Need on väikesed ja vaenulikud olendid, kes üritavad inimesi uputada.

Allikad: Мифы народов мира. Советская Энциклопедия, 1980, lk 164  

http://irkipedia.ru/content/buryaty_panteon_shamanskoy_mifologii

September, 2023

Vaata lisaks: