Võrtsjärv nõuab Veisjärvelt oma kalakümnist (pärimus; Loorits
Rahvajutt räägib, et vanasti olevat olnud Veisjärve ja Võrtsjärve vahel järgmine kokkulepe seotud: Veisjärv pidi igal aastal saatma 1/4 omast kalasaagist Võrtsjärvele. Nüüd olnud Veisjärvel juba kolmandat aastat kalad saatmata Võrtsjärvele. Mida rohkem oli kalu Veisjärvel saatmata Võrtsjärvele, seda rohkem muutus Veisjärv suuremaks. Võrtsjärve olevat uppunud vanasti kaunis rohkesti inimesi, kuna aga Veisjärve ei olevat uppunud üleüldse inimesi.
Kord olevat pidanud üks vana mees sõitma üle Võrtsjärve (mehel olevat olnud tarvis kuhugi kiiresti sõita). Kui mees jõudnud Võrtsjärve keskele, hakanud jää järsku pragisema. Mehel olevat hakanud suur hirm. Nüüd jäänud praksumine järele ja Võrtsjärv öelnud sellele vanamehele järgmist. „Kui sa lähed Veisjärvele, siis ütle, et mu tütar Veisjärv saadaks mulle ära kolmel aastal saatmata jäänud kalad, nii kiiresti kui see talle võimalik on!“ Peale selle olevat öelnud Võrtsjärv vanamehele järgmist: „Sa oled esimene sõitja üle minu talvel niisuguse nõrga jääga. Keegi ei ole ennem veel eluga üle mu sõitnud ja sa oled esimene, kes sõidad üle mu jääpinna. Ma aga ei taha sind surmata, sest et sa nii julge olid ja pääleselle veel viid minu soovi edasi mu tütrele Veisjärvele.“ Nüüd mees sõitnud suure heameelega hobust kulutades minema. Viimaks mees jõudnud Veisjärve kaldale ja nüüd tulnud meelde Võrtsjärve palve ja see, kuidas ta eluga pääsenud. Nüüd mees öelnud edasi Veisjärvele Võrtsjärve soovi kalade kohta: „Ema tahtis, et kalad saaks ära saadetud!“
Veisjärv pidi kalad sellepärast ära Võrtsjärvele saatma, et kui Veisjärv sündis, ei olevat Veisjärvel olnud ühtegi kala. Siis Veisjärv olevat laenanud kalu oma ema Võrtsjärve käest ja Veisjärv pidi pikkamööda kalad ära tasuma tagasi osade kaupa, saatis iga aasta oma teatud osa. Peale külma talvet järgmisel kevadel olevatki Veisjärv saatnud oma emale Võrtsjärvele nõutud osa raha, mis olid saatmata olnud juba kolm aastat. Sel korral olevat jõgi nii "paksult" kalu täis olnud, et kalu olevat veel pealt vee paks kiht olnud. See oli palju kalu, mis pidi nüüd Veisjärv saatma oma emale Võrtsjärvele. Nüüd, kui nad olid saadetud, olevat Veisjärv jäänud kohe palju väiksemaks. Räägitakse, et sellest ajast peale olevatki Veisjärv jäänud väiksemaks. Et Võrtsjärv olevat saanud korraga nii palju kalu oma tütre Veisjärvelt, olevat Võrtsjärvel olnud nii hea meel, et olevat kinkinud omale tütrele Veisjärvele tasumata kalad. Et aga nüüd Veisjärv enam kalu ei saanud saata Võrtsjärve, ei olevat kalu ka enam seal niipalju kasvanud. ERA II 234, 397/401 (35) < Karksi khk., Karksi-Nuia - Julius Kosenkranius, Vändra Reaalkooli II kl. õpilane < Leena Mets (end. Mauer), 57 a. (1939)
Allikas: O. Loorits 1939. Endis-Eesti elu olu I, 27.
August, 2023