Ebausku ühenduses paadi ja laevaga (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)

/---/ Enne merre viimist piserdas pereisa paati viinaga ja pärast seda joodi uue kaljase liikusid. Esimesel sõidul oli isal kaasas viinapudel, millest ta valas viina merevaimudele, et need paati kaitseksid. Kui esimesel sõidul juhtus õnnetus, siis selle paadil juhtus pärast palju õnnetusi. E 86046 (4) < Pärnu - Reinhold Mirk (1934).

Paat valmistati kadakapuu naeltega. Arvati, raudnaeltega valmistatud paadil on halb kalaõnn. Ka vastupidavus olevat puunaeltega valmistatud paadil suurem. E 84657 (28) < Pärnu < Tõstamaa khk., Pootsi - E. Kuutan (1933).

Paadi emaks (põhipalk) valitakse puu, millel sipelgapesa juure peal ja linnupesa ladvas. Sarnane paat toob kalaõnne. E, Stk 3, 17 (6) < Tõstamaa khk., Seli - A. Laan (1921).

Paadi ehitamise ajal, seni kui ema (kiil) ja täävid (puud, milledele kinnitatakse paadi küljelauad) püsti olid, ei tohtinud naine selle juurest mööda käia. Alles siis, kui olid kinnitatud paadi küljelauad, võis naine mööduda ehitatavast paadist. E 84498/9 (8) < Pärnu - O. Tomson (1933).

Paadi tõrvamisel ei tohtinud tõrvakatla alt kellelegi anda tuld, sest see viib püügiõnne tõrvatava paadiga. E 84482 (2) < Pärnu khk. < Tõstamaa khk., Seli v., Pootsi - A. Mang (1933).

Kui kevade võrgulaeva meresse veetakse, siis hakkavad üheksa meest laeva eest vedama ja üks käima peal olev naesterahvas pannakse laevaruumi, kes seal kõiki laevas olevaid asju peab oma käega katsuma. Kui laev on juba meresse veetud, siis lööb laevas olev naene kolm korda vastu laeva serva ja siis tõstvad teda kolm meest laevast välja. Siis pidada sell suvel hea kalasaak olema. H II 41, 733 (1) < Tõstamaa khk., Pootsi - J. A. Veltmann (1891).

Kui uus paat vette lükati, puuriti talle auk ette täävesse, pandi elavhõbedat sisse, et nõidused paadi kalaõnne ei saaks ära võtta. E 84655/6 (19) < Pärnu < Tõstamaa khk., Pootsi - E. Kuutan (1933).

Kui esimest korda uue laevaga (paadiga) merele minnakse, siis võetakse laevaga ühes mulda ja merel visatakse see üle parda vette ja öeldakse: „Annan sulle mulda, sa anna mulle kulda.“ Siis on selle laevaga hää kalapüügi õnn kogu aja. E, StK 43, 281 (3) < Jämaja khk., Kaavi - Mihkel Tooms (1927).

Allikas: O. Loorits 1939. Endis-Eesti elu olu I, 114.

August, 2023

Vaata lisaks:

Nootkonna omaaegsest kodukorrast (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
Hiidlased Pärnu rannas kalastamas (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
Abinõusid kalaõnne kindlustamiseks (pärimus, maagia; Loorits)