Hülged kalurite paadi taha nõiutud (pärimus, maagia; Loorits)

1) Sõrves vanade kalurite seas on levinemas usk, et teine kuri ja kade kalur paneb nimite teise oma naabri merepüüu laeva taha hülge, kes sellele ränga kahju sünitab, võrgud katki rebib, need mässu ajab ja kalad nende seest kõik sisse õgib. Olevat ka juhtumisi olnud, kus järele pandud hüljes end päris inimesena olevat veepinnal ilmutanud räbalates riietes. Nii oli kord Pädu laeva taha hüljes pandud. See teinud laeva omanikule suure kahju. Rebinud katki püünised, ajanud need mõisa ning õginud kõik kalad võrkudest nahka, jättes võrgu silmustesse ainult räimepäid tundemärgiks, et kutsumata külaline on võrke külastanud, ning ülepea pidanud end õige julgelt ülevel laeva läheduses. Pädu olnud viimati üsna hädas kurja olendiga ja hakkanud selle vastu abi otsima. Kutsunud Kabuna Andrese oma laeva ja sõitnud merele, et hüljest oma laeva tagant ära arstida, sest see olnud selles asjas osav ja tark. Jõudnud kaugemale merele. Korraga tõuseb hüljes veepinnale laeva takkaotsas ja ilmutab end laevasolijatele nagu oma tuttavatele, ujudes julgelt laeva järele. Nüüd võtab Andres mütsi peast, teeb sellega ristuhjutisi hülge poole ja ise pomiseb nõidusesõnu habemesse – ja mis imet, hüljes kiljatab päris inimese häälega ja nagu välk kaob mere põhja ja kunagi ei ilmuta end änam Pädu laeva meeskonnale kalapüügil.

2) Punabe Juku olnud omal ajal kõva kalur. Ta käinud igal ajal oma laevaga merel kalal, kurja ilma peale vaatamata, ning iga kord toonud ka tubliste kalu kaldale, sest võrgud olnud tihti kalu üsna täis. See ajanud teiste kalurite kopsu üle maksa, et kuidas see Punabe laev üksi ikka kalu saab, aga teised mitte, – tarvis selle saagile piir panna. Nii pandudki Punabe laeva taha hüljes. See hakkanud esmalt vähehavalt laeva võrkusid kätki kiskuma ja viimati läinud nii julgeks, et tükinud otse laeva alt veepinnale ja möirganud laeva meeskonnale otse näkku, ja niipea kui võrgu otsa oli kätte saanud, rebinud selle hammastega kohe katki. Nüüd pole Punabe mehel muud nõu üle jäänud, kui hakkanud oma laeva arstima, et paharetist lahti saada, kes laeva taga asub ja võrgud kõik katki rebib niipea, kui need merde lased. Kutsunud jällegi Kabuna Andrese oma laeva arstima. See tulnud ja arstinud laeva. Uhjutanud mütsiga hülge poole ja ise lausunud: „Head aega!“ Peale selle suitsetanud laeva püssirohuga ja teinud muid vigureid – ja näe imet, samast ajast peale kadunudki hüljes laeva tagant, ja võrgud seisnud ikka terved ning tabanud endist viisi kalu hästi.

3) Mõned kümmekonnad aastad tagasi märganud Landiste peremees, et kui ta õhtul oma merepüüu-paadiga välja läinud kalale, asunud tema laeva taha ikka hüljes ja pole teisi laevi tähele pannudki. Hüljes ujunud rahulikult paadi taga ja vahel näidanud ennast ka veepinnal, nagu tahaks ta end kiuste kaluritele näidata: vaat siin ma olen! Pärast päeva loojangut, kui võrgud merde olivad heitud, kadunud ka hüljes mere põhja. Hommikul, kui kalurid võrkusid merest hakkanud välja tõmbama, märganud Landiste laeva meeskond, et kalad võrkudest söödud ja võrgud kõik mässo aetud ja katki rebitud olnud. See kordunud niimoodi mitmed korrad. Landiste peremees pole jõudnud enam oma võrkusid paigata, sest niipea kui need terveks olivad tehtud ja merele mindud, olnud need rohkem veel kokku mässitud ja katki rebitud. Viimati pole ta enam julgenud merele minnagi, vaid hakanud selleks abi otsima, mida ta ka oli leidnud. Rahvajutu järele olevat külatark Virko ristinud laevad ja saatnud hülge selle isiku kätte tagasi, kes laeva taha hülge oli pannud, s.o. pannud meest ise hüljest järele tegema. Nii, rahvajutu järele, hakkanud kohe peale laeva arstimist keegi Mardi Andres õhtuti karjamaal veeloikudes kõhuli roomama ja hüljest järele tegema. Lõpuks jäänud mees nõdrameelseks ja aelanud tükk aega ihualasti oma kambris põhkude peal, seni kuni surnud. Nii saanud Landiste mees aru, kes ta laeva taha hülge oli pannud. E 81262/7 (l-3) < Jämaja, Torgu v. - A. Kuldsaar (1932).

Allikas: O. Loorits 1939. Endis-Eesti elu olu I, 98.

August, 2023