Vanajärv (pärimus; Eisen)
Nõo Luke vallas on üks järv, nimega Vanajärv, ja selle kalda pääl kaunis kõrge mägi tasase maa pääl. Mäe pikkus on järve pikkusega üks ja ka laius nõndasamuti. Sääl järve ligidal on ennemini üks talu olnud ja selle talu peremehele tulnud kord niisugune sulane, et peremees temale kusagiltki tööd ei ole jõudnud anda, ka kõige suuremad tööd olnud talle paari tunni töö.
Peremehel olnud sulasega see kaup: kui sulane kõik tööd aastaga ära teeb, mis peremees annab, siis jääb peremees sulasele orjaks igavesti, ning kui sulane oma kohuseid ära ei jõua toimetada, siis jääb sulane peremehele igaveseks orjaks. Peremehe arvamise järele ei jõudnud ka 200 meest tema tööd see aastaga ära teha, sest ta mõtelnud üht järve lasta kaevata ja tahtnud selle moega omale orje teha. Olnud ju pool suve mööda, sulasel alati tööpuudus. Peremees näidanud sulasele ühe mitme vakamaa aluse maatüki ja käskinud seda aasta lõpuks välja kaevata. Sulane päeval maganud ja öösel teinud tööd. Kui peremees hommikul tööd vaadanud, tulnud talle hirm pääle, sest paari ööga olnud ju suur tiik ära kaevatud. Peremehel ei jäänud nüüd muud nõu üle kui tarvis targa juure minna nõu küsima, kui ei taha sulasele orjaks jääda. Tark õpetanud: “Võta üks hõbedane kuul, lõika sellele kolm risti pääle, siis kui sulane parajasti tööd teeb, siis lase tema pääle püssiga, küll siis lahti saad.”
Mees maksnud targale hää õpetuse eest palju raha. Kui peremees koju tuli, oli tal suur ime vaadata, sest kaunis suur järv oli juba valmis saanud, ainult veel teist otsa oli vaja natuke sügavamaks võtta, ning järvemullast oli kaunis kõrge äkiline mägi järve kalda pääle saanud. Peremees võttis ruttu püssi ja hõbekuuli ja ruttas sulast surmama. Kui sulane parajalt tööl oli, andis peremees sulase pihta tulise paugu. Selle pääle oli suur veekohin ja sinine tuli lendas maa sisse. See sulane ei olnud muud keegi kui vanapoiss ise, kes selle peremehe hinge selle moega omale tahtis. Sellest on siis see praegune vanapoisi järv saanud ja ühtlasi mägi järve ääre pääl.
Praegu hüüavad rahvas seda järve Vanaks järveks. Ja et see vesi on tondist saanud, ei ela ka ükski kala sääl vee sees. Ja teine pool järve otsa, mis vanapoisil pooleli jäi, on praegu veel madalam. J. Kadajas. Nõost.
Allikas: M. J. Eisen. Tartumaa muinasjutud. // folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/tmuina/
Juuli, 2023