Prossa järve tekkimine (Kalevipoja pärimus, Eisen)
Peipsi järvelt Virtsjärve poole teel olnud Kalevipojal Pikkjärv risuks ees. Korra Peipsi piirilt tulles ja Pikkjärve ligi jõudes, Luua mõisa pool küljele seisma jäedes mäe peale, mis üle paari versta Pikkjärvest eemal seisab, hakanud Kalevipoeg kõigest jõust kibedaste labidaga mäge Pikkjärve pilduma, et järve kinni matta. Kangesti labidaga mäge lahmutades ei ole [Kalevipoeg] tähelegi pannud, et mäest pillutav muld kesk järve, lõunast põhja poole pika mäeseljandiku (umbes viis versta) sünnitanud. Nii jäenud Pikkjärve suurus kolme neljandiku suuruses ikka alles. Prossa järv seisab kahe mäe vahel soo sees. Mäed on järsku kahel pool Prossa järve, nii kui oleks pooleks lõigatud. Kahel pool Prossa järve olevatel mägedel kasvab ilus okaspuumets. Kala on Prossa järves rohkesti. Kalevipoeg vaatanud, et vesi tunginud juba mäe äärele, kus tema töötanud. Jätnud kohe töö katki ja astunud Prossa ja Pikkjärve vahel mullarõugu peale, teine samm Pikkjärve kalda äärde ning läinud minema. Kalevipoja jalajälgi võib praegu veel kahe järve vahel mäe peal ja Pikkjärve kaldal näha, kus sügavad lohud maa sees alal on.
E 49523/4 (11) < Palamuse, Kaarepere v. — H. Karro < J. Koll (1915).
Allikas: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud // ajakihid.ee/2019/12/12/prossa-jarv-kalevipoeg-tahtis-pikkjarve-tais-visata/
Juuli, 2023