Keegi noormees saanud vanemate inimeste käest teada, et näkineiud endid Jaanipäeva homikul näidata. Noormees võttis varsti nõuuks vaatama minna. Jaanipäeva homikul koidu ajal Jaanitulelt tulles läks noormees kohe jõe äärde. Jäi sinna paksu põõsa varju näki-neiu tulekut ootama. Pea aga läksivad nooremehe silmad kinni.
Korraga kostis talle nagu ingli laulu hääl kõrvu. Ta pidi üles tõusma, kuid kuulis jõe pool sulpsatamist ja laulu vaikimist. Ei näinud enam muud kui vee virvendamist laia kivi ääres. Sai varsti aru, et näki-neiu seal olnud, aga mis see enam aitas! Trööstis ennast sellega, et tuleval aastal tõesti näha saab.
Viimaks jõudis järgmine Jaanipäev kätte. Jällegi läks noormees jõe kaldale. Küll piinas uni noortmeest, aga ei see annud enam unele võimust. Juba tõusivad esimised päikese kiired. Korraga sundis tasane solin noortmeest jõe poole vaatama. Oh imet, mis ta nägi! Laial kivil istus imeilus näki-neiu ja pesi kullakarvalist käherjuustega pead. Määris seebiga nii juuksid, et vahu tükid kaugele kukusivad. Siis kastis jälle juuksed vette.
Imeilusa neiu nägemine tegi nooremehe üsna uimaseks. Vaatas neiu iludust, nii et silmad üsna tahtsivad kustuda. Nüüd võttis neiu kuldse kammi ja hakkas pead sugema. Siis pani kammi kivi otsa ja hakkas juuksid patsi palmitsema. Nüüd ei võinud noormees ennast enam pidada. Tahtis näki-neiuga mõned sõnad kõneleda. Astus põõsa varjult lagedale. Niipea kui neiu noortmeest silmas, kadus ta kiljatades laenetesse.
Vesiste silmadega jäi noormees järele vaatama. Nägi ometi, et näki-neiu seebi ja kammi kivi otsa unustanud. Tahtis seepi ja kammi enesele mälestuseks võtta. Ujus kivi juurde.
Niipea aga kui käe kammi järele sirutas, libises see eest vette.
Nüüd võtnud noormees nõuuks seebitükki õige hoolega püüda. Püüdnudki piosse. Hakanud vaatama: pios polnud muud kui väike tükk muda.
Ujunud kurva meelega kaldale. Näki-neiu kuju seisnud tall öösel ja päeval silma ees.
Küll käinud edespidi küll Jaanipäeva, küll muudel homikutel jõe ääres, et ehk näki-neiud veel näha saaks. Pole aga enam millalgi näinud.
Noormees jäänud igatsedes just nagu surma kutsariks, pole tall enam söök ega jook alla läinud. Viimaks leitud ta riided jõe kaldalt, teda ennast pole aga keegi peale selle näinud. Vist oli ta näki-neiu juures enesele eluaseme leidnud.
O. Hintzenberg Tapalt: J. Sopmanni suust.
Allikas: M. J. Eisen. Jaaniraamat. // folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/jaan/
Juuli, 2023