Sääl, kus Nõo Pangodis nüüd Karujärv, kasvanud muiste lai laan, kus karud pesitanud. Need karud teinud ümbrusele palju kahju. Korra sattunud kaks karu teineteisega tülli. Karude tülitsemise ajal lõhkenud taevaluugid, vett voolanud nagu pangest maha. Vesi matnud karud enese alla. Karude tülitsemise kohale tekkinud järv, millele Karujärv nimeks antud.
Vanapagan läinud korra lootsikuga Karujärvele sõitma. Lootsik olnud aga päikese käes ära kuivanud, vett voolanud sisse, vanapaganat ähvardanud hädaoht kõige lootsikuga järve põhja vajutada. Suure vaevaga pääsnud viimaks ometi kaldale.
Kaldal vanapagan kohe lootsikut tõrvama, et lootsik enam vett sisse ei laseks. Toonud suure kivi istmeks lootsiku juurde ja hakanud tööle. Tööd tehes ei märganud sugugi, et piksepilved juba kohale olid jõudnud. Korraga vuhiseb välk just vanapagana pähe. Puruks kivi, valmis vanapagan; ainult natuke sinist suitsu jäänud järele. Purustatud kivitükid leiduvad praegu alles Karujärve kaldal
Allikas: M. J. Eisen. Tartumaa muinasjutud. // folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/tmuina/
Juuli, 2023