Kalevipoeg, kes Kassinurme mäe peal maganud, tahtnud Kuremaa järvest risti õhtu poolt hommiku poole tee läbi teha. Selleks kandnud ta hulga raudkiva kokku (mis praegu kui tee selgesti veel tunda on). Aga et kiva lähidalt saada ei ole olnud, jätnud teetegemise katki. Ta kannud siis liiva järve, et liivast teed läbi teha, ja ta tegigi tee valmis. Esiti on pool teed kividest, teine pool liivast, mis järvest läbi läheb. Kuival ajal on tee selgesti näha, kui järves vesi alaneb. H II 74, 488 (6) < Palamuse – H. Karu < J. Pärtelpoeg (1905).
Kalevipoeg hakanud Kuremaa järvest (Palamuse khk.) risti teed läbi tegema õhtu poolt hommiku poole. Tee tegemine pidi mõlemalt poolt järve kaldast korraga algama. Tee tegemiseks on Kalevipoeg hommikupoolsele järve kaldale Piitra alla, õhtupoolsele kaldale Ängküla [= Häänküla] kohale kivilademed kokku kannud. Kiva maha visates olla Ängküla Järve ja Rootsi-Lepiku talude kuked selle kolina peale unest üles ärkanud ja laulma hakanud. Kalevipoeg pistnud plehku. Tee jäänud järvest läbi tegemata, ja kivid lasuvad hommiku- ja õhtupoolsel järve kaldal veel praegu maas. E 47851/2 (2) < Palamuse, Kuremaa v. – H. Karro (1911).
Allikad: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud // ajakihid.ee/2019/12/12/kuremaa-jarv-kalevipoja-kivihunnikud/
Juuli, 2023