Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))

Hina ehk Sina ehk Ina jm, Polüneesia jumalanna(d), keda kummardati paljudes Polüneesia regioonides. Ka ühes kultuuris võib Hina viidata mitmele jumalannale või kuningannale ja vahetegemine erinevatel identiteetidel pole alati selge.

Uus-Meremaa. Uus-Meremaal peetakse Hinat tavaliselt kangelase Māui vanemaks õeks või naiseks. Kõige tuntum lugu, milles Hina on Māui naine, räägib Te Tunaroast, kõigi angerjate isast, kes ühel päeval läheb basseini, kus Hina suples ja hõõrus ennast tema vastu. See juhtus veel mitmel päeval ja Te Tunaroa läks nii julgeks, et hõõrus ennast vastu Hina suguelundeid, mida Hina võttis ahistamisena. Kui Māui sellest asjast kuulis, läks Te Tunaroale kallale ja raius tema keha tükkideks: saba maandus merre ja muutus angerjaks, teine ots sattus soodesse ja sai mageveeangerjaks, väiksematest tükkidest said silmud ja pihklased.

Mangaia (Cooki saarte lõunapoolseim, suuruselt teine saar). Tüdrukule nimega Hina-moe-aitu ('Hina-jumalaga-magamine') meeldis supelda basseinis, kus oli palju angerjaid. Ühel päeval, kui Hina suples, muutus üks angerjas Tuna nimeliseks noormeheks ja temast sai Hina väljavalitu. Ühel päeval ütles Tuna Hinale, et järgmisel päeval tuleb suur vihmasadu ja ta uhutakse angerjana Hina maja lävele – Hina peab siis angerjal pea maha raiuma, mulda panema ja selle koha eest hoolt kandma. Nii Hina tegigi ja mingil ajal ilmus maapinnast üks võrse ning siis veel teine. Nendest võrsetest kasvasid maailma esimesed kookospalmid.

Tuamotu ja Tahiti. Jumalanna Hina oli angerjajumala Te Tuna naine, kuid ta tüdines mehest ja otsustas armastust mujalt otsida. Ta ütles Tunale, et läheb maitsvat toitu tooma ja lahkus. Hina käis armsamat otsides ühest kohast teise, kuid kõik mehed vältisid teda, sest kartsid angerjajumala kättemaksu. Lõpuks kohtus Hina Māuiga, kelle ema Taranga õhutas poega jumalannat naiseks võtma. Inimesed läksid sellest Tunale rääkima. Alguses Tuna sellest ei hoolinud, kuid inimesi pahandas lugu sedavõrd, et lõpuks tõotas Tuna oma naise Māuilt tagasi võita. Tuna koos nelja kaaslasega sõitis tohutu lainega Māui kodu poole, kuid Māui pööras laine tagasi ja jättis Tuna ning tema kaaslased karidele. Māui tappis kolm Tuna kaaslast ja üks pääses jalaluumurruga. Tuna enese Māui ellu ja ta võis elada Māui kodus. Mõnda aega oli Tuna rahulik, kuid siis kutsus Māui kahevõitlusele: nad pidid kordamööda sisenema teineteise kehasse ja üritama vastast tappa. Tuna kord oli esimesena siseneda: ta tegi end väikeseks ja läks Māui kehasse – kui ta välja tuli, oli Māui terve. Nüüd tegi Māui tegi end väikeseks, läks Tuna kehasse ja rebides selle katki. Seejärel lõikas Māui Tunal pea maha ja mattis selle ema ettepanekul oma maja nurga juurde. Tuna peast tekkis ajapikku võrse, millest kasvas esimene kookospalm.

Havai. Hina nimi on tavaliselt seotud sõnadega, mis selgitavad või identifitseerivad jumalannat nagu Hina-puku-iʻa ('Hina-kogumine-mereannid'), kes oli kalurite jumalanna, või Hina-ʻopu-hala-koʻa, kes sünnitas kogu rifielustiku. Hinast on palju erinevaid ettekujutusi: kui Hilo Hina on Māui ema; Māui isa Akalana naisena on Hina kuujumalanna. Hina-Lau-Limu-Kala on merejumalanna, keda kirjeldatakse kõige ilusama jumalannana, kes elab mere põhjas ja on kahunade (arstide) kaitsja. Hina on tegelane paljudes erinevates Havai legendides.

Samoa. Samoal tuntakse Hinaga samaväärset jumalannat Sina nime all ja ta on tegelane paljudes erinevates lugudes. Üheks tuntumaks on legend „Sina ja angerjas“: Savai saarel elas Sina nimeline tüdruk, kelle ilu tunti üle kogu Vaikse ookeani. Kuuldus erakordsest ilust jõudis ka Fidži kuninga Tui Fitini, kes oli Sinast palju vanem. Ta otsustas järgi vaadata, kas jutud peavad paika, muutis ennast oma mana (vaimuväe) abil angerjaks, läks sellesse külla, kus Sina elas, ja sukeldus külabasseini. Seal veendus ta neiu ilus. Kui aga Sina basseini vaadates nägi angerjat endale otsa vaatamas, hüüdis ta vihasena: „Sa vaatad mind silmadega nagu deemonil!“. Varsti märkas aga Sina, et angerjas on väga tore ja tegi temast oma lemmiklooma. Möödusid aastad ja aastad ning Tui Fiti vananes ja muutus nõrgaks. Nüüd rääkis ta Sinale ära, et oli kunagi Fidži kuningas ja tuli neiu ilu vaatama, kuigi teadis, et tal pole oma vanuse tõttu mingit võimalust. Ta palus, et Sina istutaks pärast surma tema pea mulda. Sina täitis angerja palve. Maa seest kasvas kookospalm.

Lihavõttesaar (Rapa Nui). Rapa Nui mütoloogias on ta Hina-Oio, kes on mereloomade jumalanna ja abielus jumal Atua-Metuaga.

Allikas: Wikipedia

Juuli, 2023

Vaata lisaks:

Tuna / Te Tuna / Te Tunaroa (angerjate jumal Polüneesias)
Kanaloa (Havai merejumal)