Sihuanaba / La Sihuehuet / Siguanaba / Cigua / Cegua jm (näkilaadne olend Kesk-Ameerikas)

Sihuanaba ehk La Sihuehuet, Siguanaba, Cigua, Cegua jm, näkilaadne olend Kesk-Ameerikas. Kujumuutja, kes selja tagant näib kauni naisena, kuid kellel on nägu nagu hobusel või luukerel. Enamasti on ta mõnes veekogus alasti või õhukestes rõivastes suplemas, ent teda võidakse näha ka pesu pesemas. Ta võrgutab pimedatel öödel üksikuid mehi, laskmata neil alguses oma nägu näha, ja hukutab nad ühel või teisel moel, näiteks kukutab kanjonisse või eksitab metsa.

Guatemaalas on ta La Siguanaba, Hondurases Cigua, Salvadoris Ciguanaba ja Kostariikas Cegua. Kuigi nimi varieerub, jääb Sihuanaba oma põhijoontes sellekssamaks olendiks. Vähemalt osaliselt on selle olendi kuvand toodud Kesk-Ameerikasse Euroopast, kuivõrd enne kolonisatsiooni seal hobust ei tuntud, samuti on Sihuanabal ühisjooni keldi mütoloogiast tulnud nn keskööpesijatega, kes olid tuntud mitmes Euroopa piirkonnas (vt nt Les Lavandières). Kattuvusi on ka Ladina-Ameerikas tuntud La Lloronaga, kes nutab taga oma uputatud lapsi.

Guatemaalas on siguanaba pikkade juustega kaunis võrgutaja, kes paljastab oma koletu näo alles viimasel hetkel. Kui tema ohver (tavaliselt truudusetu mees) hirmu kätte ei sure, ajab vaatepilt ta hulluks. Ka suudab siguanaba kaugemalt vaadates jäljendada mehe armukese välimust. Siguanabat võidakse näha kuldse veekausiga juukseid pesemas ja neid kuldse kammiga kammimas. Ka rändavat ta truudusetuid mehi võrgutades Guatemala linna tänavatel.

Salvadori legendi järgi oli Siguanaba talutüdruk Sihuehuet, kes sai kuningannaks, kui meelitas abiellu vihmajumal Tlaloci poja Yeisuni. Kui mees läks sõtta, olid tal suhted teiste meestega ja sellest sündis poeg Cipitio. Naine jättis poja hooletusse ja käis meestega kohtumas. Trooni pärimiseks otsustas ta võlujoogiga Yeisuni mürgitada, aga midagi läks valesti ja Yeisun muutus kahe peaga hiiglaslikuks koletiseks, kelle palee valvur lõpuks tappis. Kui Tlaloc sellest teada sai, otsis ta abi kõikvõimsalt jumalalt Teotlilt, kes Sihuehueti hukka mõistis ja needis; temast sai esmapilgul ilus Siguanaba, kes pärast oma ohvrite eraldatud kurudesse meelitamist muutuks kohutavaks jõletiseks. Teda nähakse jõgedes pesu pesemas ja otsimas oma poega Cipitiot.

Guatemaalas ja Salvadoris peletatakse siguanaba eemale ristimärki tehes: üks moodusi on võtta hammaste vahele matšeete selliselt, et inimesest ja võsanoast moodustub risti kujund.

Mehhikos on Siguanaba nimekujudeks ka Macihuatli, Matlazihua, X'tabay, X'tabal ja veel mitmeid nimesid. Ta ahvatleb üksildastes paikades mehi, tihti just joobnud mehi, varjates seejuures oma nägu. Hobusenäo kõrval võib see olla ka koera, sea või vanaeide nägu, surnupealuu või lihtsalt moondunud ja verine nägu. Ka hobusenägu võib olla mädanev hobusenägu või nahata pealuu. Mehhikos on Sihuanaba tekkimise kohta piirkonniti erinevaid versioone: mõnes variandis on ta olnud liiderlik ja poja suhtes hoolimatu naine, kes muudeti koletiseks karistuse või kättemaksuna, mõnes variandis aga süütu naine, kes on vaid kurja maagia ohver. Guerrero osariigis tuntakse teda Chaneca nime all ja väidetavalt on ta tavalise naise ja chaneque (asteegi vaimolend, kaitsevaim) suhte vili. Ta himustas mehi, kuid mehed lükkasid ta tagasi, mistõttu ta hakkas kättemaksuks neid võrgutama ja seejärel tapma. Mehhikos on Siguanaba versioone veel ja veel.

Hondurases on ta La Sucia või Cigua. Populaarne lugu räägib noorest naisest, kes pidi altari ees abiellumist loobuma, kuna ta oli ristimata. Ta ei võtnud enam seljast oma määrduvat pulmakleiti, kui tema peigmees aga naitus teise neiuga, siis suri südamevalusse. Pärast surma hakkas ta jõgede ja ojade ääres meelitama purjus mehi, ent kui need lõpuks tema nägu näevad, lähevad nad hulluks.

Kostariikas on ta Cegua. Mõnes versioonis palub ta ennast kauni naisena hobusele (uuemal ajal ka autosse) võtta, võrgutab meest, aga vahekorrani jõudes moondub koletiseks. Mõnes versioonis käib ta pidudel ja festivalidel endale ohvreid otsimas ja kui on mehega pampasse läinud, muutub koletiseks siis, kui mees teda suudleb. Ka võib ta esineda teepervel või jõe ääres lohutamatult nutva lapsena, kes moondub koletiseks siis, kui on tõstetud hobuse selga istuma.

Sihuanabast on Kesk-Ameerikas erinevate nimede all kümneid erinevaid versioone. Osadesse neist on kandunud Hispaania kolonisatsiooni eelsed müüdid ja jumalused (Tlaloc, kuujumalnna jt), ent väga tugevad on ka Euroopa rahvauskumuste mõjutused. Kõigile neile lugudele on ühine see, et kaunis naine, kes mehi ahvatleb, muutub hukatuslikuks koletiseks. Tihti on need olendid seotud veekogudega, kuid see ei ole määravaks tunnuseks. Selles mõttes sarnanevad nad näiteks slaavi russalkadega, kes võivad, kuid ei pruugi olla seotud jõgede või järvedega.

Allikas: Wikipedia

Juuni, 2023

Vaata lisaks: