Cocijo (zapoteegi vihma- ja välgujumal; Mehhiko)

Cocijo (Cociyo, zapoteegi Guziu, 'välk'), zapoteekide¹ vihma- ja äikesejumal, sarnaneb asteegi Tlaloci ja maiade Chaciga. Kolumbuse-eelsete zapoteekide seas kõige olulisem jumalus, kuna ta oli seotud sademetga, millest sõltus maa viljakus. Teda peeti ka päikese, kuu, tähtede, aastaaegade, öö ja päeva, maa, mägede, jõgede, loomade ja taimede loojaks – ta lõi need välja hingates oma hingeõhust. Talle toodi inimohvreid, sagedamini lapsi. Klassikajärgsel perioodil (900 – 1521) nimetasid zapoteegid 260-päevase iga 65-päevast jaotust cocjiosiks ja kõneldi neljast erinevast Cocijost nende kõigi auks viidi läbi riituseid, sh pühendti vereohvreid. Cocijot kujutati silmadega, mida ümbritsesid suured nahavoldid, kandilise ninaga, laia suuga, suurte hammastega ja kaheharulise keelega.

¹ Zapoteegid – Mehhiko põlisrahvas, Kolumbuse-eelsel ajal oli zapoteekide tsivilisatsioon Kesk-Ameerikas kõrgelt arenenud, oli olemas kirjasüsteem. Tänapäeval elavad peamiselt Oaxaca osariigis, rahvaarv 400 000 – 600 000.

Allikad: Wikipedia; Мифы народов мира. Советская Энциклопедия, 1980, lk 551

Juuni, 2023

Vaata lisaks:

Dzahui ehk Dzavui ehk Savi (vihmajumal misteki mütoloogias; Mehhiko)
Aktzin (vihma-, äikese- ja välgujumal; Mehhiko, totonakid)
Tlaloc (asteegi ja tolteegi vihma ja veejumal)
Chac ehk Chaac (maiade vihma- ja viljakusejumal)