Kunagi elas ühel saarel (mõnes versioonis Addu atolli Gani saarel) üksinda vaene naine, kes õppis ämmaemandaks. Kord läks ta vahetult pärast päikeseloojangut mereranda, et ennast kergendada. Kui ta pesi oma privaatseid kehaosi, ilmusid veest kaks meest, võtsid tal kätest kinni ja viisid ta rifi taha vette. Nad tõid naise merekuninga (Kaṇḍu Rasgefānu) paleesse. Kuninga tütrel olid sünnitamisel tekkinud tüsistused ja nõidmehed (faṇḍitad) olid kuningale ütelnud, et ta vajab abi veepealsest maailmast. Naine aitaski kuningatütrel lapse sünnitada ja kõik läks hästi. Kuningas küsis, mida ta abi eest tasuks tahab.
Naine ütles: „Mul pole meest ja mul pole lihtne kala saada, aga ma tahaksin iga päev kala süüa.“ Kuningas ütles: „Samas kohas ja samal kellaajal, kust sind kaasa võeti, ootab sind iga päev kala.“ Kuningas kinkis naisele ka mõned haruldased kalliskivid, kuid hoiatas, et naine kunagi ega kellelegi ei räägiks, miks ta sai kalliskivid ja miks saab kalu. Siis viisid kaks meest ta tagasi saarele.
Järgmisel õhtul läks naine uuesti randa. Kohe pärast päikeseloojangut ujus aeglaselt tema jalgade ette liivale tuunikala. Naine viis kala koju, lõikas tükkideks ja küpsetas ära. Nii oli see nüüd igal õhtul. Kalliskivid vahetas naine kaupmehe juures rahaks ja lasi endale ehitada hea ja tugeva maja. Aaja jooksul sai temast pea-ämmaemand ja igati lugupeetud isik. Ta leidis endale ka mehe ja elas nüüd palju mugavamalt kui varem.
Mehele ei andnud aga rahu küsimus sellest, kuidas saab naine iga päev kala. Naine küll palus, et mees ei uuriks, aga mees muutus aina kahtlustvamaks – ta hakkas arvama, et naine osutab mõnele kalamehele kalade eest salajasi teenuseid. Siis tõi naine ühel õhtul mehe mereranda ja too nägi, kuidas tuunikala ise naise juurde ujus. See oli paraku viimane kord merekuningalt kala saada, sest naine oma kalasaamise saladuse paljastanud.
Allikad: Xavier Romero-Frias. Folk tales of the Maldives. 2012 ; diva-portal.org/smash/get/diva2:876644/FULLTEXT01.pdf
Juuni, 2023