Bljago, adõgee draakon, kes kehastab kurjust. Enamasti kujutleti teda elavat maaaluses ilmas. Ta võis pursata oma tohutust suust vett, mis sadas vihmana maha ning paistis kaugelt vaadates valge pilvena (uduna), mis varjas taeva. Tema väljahingatav õhk tõukas pikali hobused ja ratsamehed ja tema silmadest tuli tuul, mis pühkis kõik oma teelt.
Müütides tõkestas bljago tavaliselt jõevoolu ja andis inimestele vett vaid siis, kui nad annetasid talle tüdruku. Kui bljago sai kangelasega võideldes surma, voolas temast jõena välja must veri, milles ujusid türdrukute surnukehad. Levinud on jutusüžee, milles koletise tapnud kangelane saab naiseks päästetud tüdruku. Kuu- ja päikesevarjutust selgitati sellega, et bljago on need taevakehad alla neelanud. Et bljago need vabastaks, tulistasid kõik mehed varjutuse ajal püssidest taevasse. Bljago on sarnane või ka kattuv teiste kaukaasia draakonitega nagu abhaaside Agõtšap, grusiinide Veshap või armeenlaste Vishap.
Allikad: Мифы народов мира. Советская энциклопедия, 1987 // mifolog.ru/mythology/item/f00/s00/e0000843/index.shtml
Mai, 2023