Hait / Agah (abhaasi merejumal)

Hait (abhaasi Ҳаиҭ) ehk Agah (abhaasi Агаҳ), abhaasi merejumal, merekuningqs. Tugev ja kaval jumalus, kes vahel ilmutab ennast valge härja, hobuse või uduna. Vahel tõuseb ta merepõhjast selleks, et kohutada Abhaasia vaenlasi. Elab mere põhjas klaastornis. Kord aastas viidi tema auks läbi ohverdamisriitust. Kardeti, et kui see jääb tegemata, võib merevalitseja suurte lainetega uhtuda ära merekalda, mille lähedal inimesed elavad ja uputada nende paadid. Mereäärse Ampari hõimu liikmed (hõim tegeles kunagi meresõiduga) viisid kuni viimase ajani läbi palveriitust, mille nimeks on Agnõh-Etnõh (abhaasi Агных-Еҭных) – see on mõnes käsitluses ka üheks merejumala nimekujuks. (Pole välistatud, et merejumala nimekuju Hait on seotud kunagise Kolhise kuninga nimega Aet või Eet, kellelt kreeka argonaudid said kuldvillaku, kui olid täitnud kõik kuninga poolt esitatud nõudmised, kuid kelle laeva Aet ikkagi tahtis maha põletada, argonaudid aga tappa.)

Merejumalale tõid abhaasid ohvreid ka siis, kui neil tuli pikemalt mererannas peatuda, sest merejumal oli karm tegelane, kes ei sallinud austuse puudumist. Ampari hõimu järeltulijate seas on kuigivõrd veel tänapäevalgi jõus lastele antavad keelud – lapsed ei tohi merre sülitada ega loopida sinna kivikesi. On vägagi tõenäoline, et merejumalale toodi kunagi inimohvreid ja mõne versiooni põhjal ohverdati poisslapsi. Haitil arvati veealuses lossis olevat 12 isikust (noormehest) kaaskond. Usuti, et Hait varitseb ja uputab inimesi, kes aga tegelikult ära ei upu, et teha neist oma kuningriigi alamaid. Selles kiningriigis arvati olevat tohutu auk, millesse voolavad kõik mägijõed, mis aga hiljem maaaluseid tunneleid pidi hiljem mägedesse naasevad.

Lugu. Ühe pärimuse põhjal nõudis merejumal igal aastal kindlal ajal ohvrit Ampari hõimu parimate inimeste seast. Hõim hakkas hääbuma ja alles jäid vaid vend ning kaks õde. Kui saabus taas ohvriaeg, viis vend ühe õdedest mereranda ja sidus posti külge, et vesi teda kaasa ei viiks. Kaugusse ilmus väike pilv, see tuli lähemale ja kasvas ning meri hakkas möllama. See oli merevaim. Noormees hakkas temaga võitlema. Noormehe otsustavust nähes loobus merejumal nõudmast inimohvreid, kuid nõudis, et talle ohverdataks igal aastal kits.

Ampari hõim ohverdaski veel üsna hiljutise ajani igal aastal kitse, kusjuures selle juures peeti kinni järgmistest reeglitest: kes ohvrikitse ostis, ei tohtinud seda ära tuua, kes kitse ära tõi, ei tohtinud teda veristada, kes veristas, ei tohtinud nülgida, kes nülgis, ei tohtinud rümpa tükeldada, kes tükeldas, ei tohtinud liha keeta, kes aga keetis, see ei tohtinud ohvritoitu süüa.

Allikad:

В. Л. Бигуаа. Ритуальный мир традиционной религии абхазов: монография. Москва, 2018. // apsnyteka.org/file/Biguaa_V_L_Ritualny_mir_trad_religii_abkhazov_2018.pdf

Инал-Ипа Ш.Д. Абхазы. Историко-этнографические очерки. Сухуми, 1965 г. // apsuara.ru/portal/node/923

Mai, 2023

Vaata lisaks:

Dzõdzlan (abhaasi vetevaldjas)
Dzahkõažv / Ksdzahkõažv (abhaasi vetevaldjas)
Atsvakua (abhaasi Ацəаҟəа), abhaasi vikerkaarejumal
Agõlšap (abhaasi draakon)