Edami merineitsi ehk Haarlemi merineitsi (Meermin van Edam, Meermin van Haarlem), merineitsi hollandi folklooris. Lugu sai alguse 1403. a, kui tugev torm lõhkus tammid, mis eraldasid Purmermeeri järve (poldreid) Zuiderzeest (Põhjamere sügavalt mandrisse ilatuv laht). Vesi tõi endaga kaasa merineitsi. Pärast tormi parandati kiiresti tammid ja merineitsi jäi Purmermeeri lõksu. Teda nägid sageli kaks lüpsinaist, kes olid paadiga teel oma lehmi lüpsma. Alguses olid nii merineitsi kui ka naised hirmul, kuid ajapikku nad harjusid nad üksteist nägema. Ühel päeval sattus aga merineitsi nende paadile väga lähedale, naised tõmbasid merineitsi paati ja viisid ta Edami linnakesse. Merineitsi ei osanud rääkida, kuid sellegipoolest kasvatati teda Edamis inimeseks. Ümbruskonnast tuli palju inimesi Edamisse, et meineitsit oma silmaga näha. Põhja-Hollandi pealinn Haarlem avaldas soovi, et merineitsi sinna toodaks ja nii tehtigi. Haarlemis anti merineitsile kodu kesklinnas ja ta õpetati ketrama. Kõnelema ta ei õppinudki, kuid käis sageli kirikus ja lõi risti ette. Pärast surma maeti ta kristlasena surnuaeda.
15. sajandil pidasid inimesed seda lugu tõeks. Loo kirjutas 1470. a esimesena üles ajaloolane Joannes Gerbrandis a Leydis, kes väitis, et tal on juhtunu kohta usaldusväärsed allikad.
Edami merineitsi lool on mitmeid variatsioone ja arendusi. Mitmetes lugudes on merineitsil roheline nahk ning ta on kaetud lima ja taimedega, kuid muidu näb välja üsna inimlikuna. Mõne loo põhjal püüdis merineitsi kinni kalur ja nad abiellusid. Ühe loo põhjal vangistasid merineitsi 65 meest, kes läksid vee peale 14 paadiga, teise loo põhjal saatis Haarlem merineitsit tabama väikese armee. Ona ka jutte, milles ta elas kuni surmani kloostris. Lõpuks hakati ka rääkima, et ta oli poolenisti kala.
Edami merineitsi kujutisi on hoonete fassaadidel või akanavitrtaažidel sellistes linnadesse nagu Purmerend, Edam ja Haarlem.
Allikas: dutch-folklore.fandom.com/wiki/Meermin_van_Edam
Mai, 2023