Waterduivel ('veekurat'), veekurat Hollandi ja Belgia folklooris. Olendi välimuse ja tegevuse kohta on erinevaid kirjeldusi. Waterduivel on nii konkreetsete olendite nimetus kui ka üldnimetus kõikidele veekoletistele.
Maasi jões elavad veekuradid olid üleni mustad humanoidid, kahe sarvega, kõverate kihvadega ja sütena hõõguvate silmadega. Nad liikusid saaki otsides Maasi jões ja urisesid. Kõige ohtlikumad olid nad jaanipäeval – siis ronisid nad veest välja ja upusid nii palju inimesi, kui vaid kätte said.
Leuvenis kasutasid veekuradid suuri kõveraid metallkonkse, millega nad tõmbasid vee alla inimesi, kes kaevu vaatasid. Mõnikord oli neil ka metallkett, millega nad inimeste hirmutamiseks kolistasid. Neil oli ka teatav kontroll kasside üle: veekuradiga kohtunud inimesed avastasid sageli, et neid jäitab suur kassikari. Ühes loos järgnesid inimesele 60 kassi, kes kõik olid valget värvi. Lõpuks võttis inimene julguse kokku, ründas üht kassi ja raius tal maha esikäpa. Järgmisel hommikul oli üks külanaistest käest ilma jäänud – kassideks olid olnud veekuradiga sõprust pidavad nõiad.
Weertist pärinevas loos elas kanalis veekurat, kes vedas alatasa inimesi vee alla, kuni jäi ühel päeval kuidagi laeva külge kinni ja veeti sellega minema. Teises loos kuuldi kanalist mõnikord kummalist häält ja järgmisel hommikul hõljus veepinnal palju surnud kalu, mida aga keegi ei julenud süüa, sest kalad oli tapnud üleloomulik jõud.
Waterduivelid olid küll pahatahtlikud, kuid mõned neist ei uputanud inimesi, vaid tegid nende arvel julma nalja. Wettereni piirkonna veekogudes elanud veekurat ootas ojas või jões, kuni rändaja temast mööda kõndis, hüppas siis ohvrile selga ja nõudis, et too kannaks ta sihtkohta, mis veekuradile parajasti pähe oli.
Lääne-Flandrias asuvas Schaartje ojas tegi waterduivel jubedaid hääli ja keegi ei julenud veele läheneda. Ühel päeval aga kõndis julge ja purjus mees Sint-Jani (praegu Ypresi eeslinn) ja möödus ojast. Ta kuulis küll lärmi, kuid ei teinud sellest välja. Üllatunud kurat tuli maale ja mees küsis temalt, et kes ta on. "Ma olen veekurat," teatas too. "Kui sa oled veekurat, siis peaksid oskama ujuda," ütles joodik. Ta oli füüsiliselt tugev mees, kellel polnud raske kuradist jagu saada ja ta vette visata. Sinna see kurat uppuski, kuna tegemist oli nii saamatu olendiga, kes polnud ujumagi õppinud.
Allikad: abedeverteller.nl/van-aardmannetje-tot-zwarte-juffer-een-lijst-van-nederlandse-en-vlaamse-elfen-en-geesten/; tumblr.com/bestiarium/693731091743375360/the-waterduivel-belgianflemish-folklore
Mai, 2023