Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)

Agnete ja merimees, lugu skandinaavia folklooris; Agnete og Havmanden (taani), Agneta och havsmannen (rootsi) ("Agnete ja merimees") on tuntud ballaadina ja ka proosajutustusena. Lugu on tuntud ka Norras. Ballaad (rahvalaul) võib algselt pärineda keskajast (13. sajandist), kuid kirja pandi see suhteliselt hilja, võib-olla 17. sajandil. Loost on rohkelt erinevaid versioone, näiteks rootsi keeles on tuvastatud 46 erinevat varianti.

Lugu: Merimees meelitab Agnete (või ka Helena või Antoinetta) enda juurde merre elama. Mõnes variandis jätab seejuures merimehesse armunud Agnete maha oma maapealsed lapsed. Meres elab Agnete kaheksa aastat ja sünnitab seitse poega. Siis kuuleb ta ühel päeval kirikukellade helinat ja naaseb meremehe loal maale, et külastada kirikut (või oma kodu). Mõnes versioonis pöörduvad pühakute kujud kirikus Agnetest eemale. Agnete kohtub ka oma emaga. Enamuses variantidest hülgab ta seejärel merimehe ja temalt sünnitatud lapsed ning otsustab jääda oma endise perekonna juurde, kuid mõnes variandis läheb siiski tagasi merre. Mõnes versioonis on Agnete saanud koos muude asjadega merimehelt kingiks harfi; ja kui ta seda mängib, tuleb merimees tema juurde. Mõnes hilisemas variandis viib merimees naise sunniviisiliselt tagasi merre. Paar varianti lõppevad sellega, et merimees jääb kaeblema, kuna on kaotanud oma kallima või ei tea, kuidas laste eest hoolitseda.

Agnete ja merimehe lugu on inspireerinud mitmeid luuletajaid, prosaiste, heliloojaid ja skulptoreid.

Pilt: skulptuur Aarhusis

Allikas: Wikipedia

Mai, 2023