Kulšedra ehk Kuçedra, deemon Albaania mütoloogias ja folklooris. Vee-, tormi-, tule- ja maavärinate deemon, keda tavaliselt kirjeldatakse kui tohutut emast draakonit, kellel on palju päid (7-12). Albaania põhjaosas on usutud, et Kulšedra võib võtta oma valdusse Päikese ja Kuu, lõunaosas on arvatud keerduvat teda ümber Maa ja ta võivat kogu maailma hävitada, kui suudab haarata suuga oma sabast. Maisemas olustikus sülitab Kulšedra tuld, põhjustab põuda, torme, üleujutusi, maavärinaid ja muid katastroofe. Albaania mütoloogias võitlevad Kulšedraga dragùad, kes on tiivulised poolinimesed – nende lahingutest arvatakse tekkivat äikesetorme. Lisaks dragùatele võitlevad mõnedes rahvajuttudes Kulšedraga ka teised kangelased, sealhulgas püha Jüri ja püha Eelija.
Mõnes piirkonnas kujutatakse kulšedrat emase angerja, kilpkonna, konna, sisaliku või salamandrina. Kulšedra võib esineda ka naisena, kes varjab oma tõelist olemust. Niisuguse poolinimliku kujuna võib tal olla ka positiivseid omadusi – külas, kus ta elab, olevat head viljasaagid ja kariloomad. Kulšedra soosingu saavutamiseks toodi talle ohvreid, väidetavalt ka inimohvreid.
Mõnede uskumuste kohaselt teeb draakon enne kulšedraks saamist läbi moonduse. Alguses on ta bolla (Lõuna-Albaanisas bollar) – mao keha, nelja jala ja väikeste tiibadega draakon, kes magab aastaringselt ja avab silmad vaid jüripäeval – näeb siis mõnda inimest, sööb selle ära ja magab taas jüripäevani. Kaheteistkümnendal aastal arenevad bollal üheksa keelt, sarved, ogad ja suuremad tiivad ning ta hakkab tuld välja hingama – temast saab kušedra. Albaania põhjaosa folklooris on kulšedra elutsükkel veelgi keerukam: kui madu suudab elada viiskümmend aastat ilma, et keegi teda märkaks, muutub ta bullaks, roomajaks, kes toidab madusid piimaga, millest maod saavad oma mürgi. Kui bolla elab veel viiskümmend aastat ilma, et teda nähtaks, saab temast ershaj (er̄šaj), kes sööb inimeste südameid. Kui ershaj elab nähtamatune veel ühe sajandi, saab temast lõpuks kulšedra.
Allikas: Wikipedia
Aprill, 2023