Vila / Samovila / Samodiva (naisvaim slaavi mütoloogias)

Vila (vene, bulgaaria, serbia вила, ukraina віла, poola wiła, tšehhi, slovaki víla, horvaadi, sloveenia vila), ka Samovila või Samodiva, naisvaim slaavi mütoloogias, tuntud peamiselt lõuna- ja lääne-slaavi aladel. Valdavalt heatahtlik. Vilasid kirjeldatakse rühmaolenditena ja neid seostatakse valdavalt veekogudega (järvedega, allikatega, kaevudega), kuid neid esineb ka metsades, põldudel ja mägedes. Nad kattuvad osaliselt russalkadega, kelle kummardamine on tihedalt seotud surnute kultusega ja kelle tegevus on inimestele sageli surmav, erinevalt vilade tegevusest.

Rahvajuttudes on vilad kaunid tüdrukud pikkade, vahel maani ulatuvate juustega. Nad kannavad seljas pikki võlukleite või -loore, mis varjavad nende jalgu, sest neil on kitse-, hobuse- või eeslijalad. Nende tantsukohad tunneb metsas ära kas mahatallatud või just eriti kõrge rohu järgi, samuti ringidena kasvavate seente või maasikate põhjal – niisugustesse ringidesse sisenemist on peetud ohtlikuks. Vilad võivad muutuda ka loomadeks ja ilmuda luige, hobuse või hundina. Enamasti suhtuvad nad inimestesse hästi, nad abistavad orbusid ja alandatuid. Esineb ka abielusid vila ja inimese vahel, kuid niisugused abielud ei lõppe reeglina õnnelikult ja lapsed jäävad tavaliselt isa kasvatada. Küll aga maksavad nad solvangute ja ülekohtu eest karmilt kätte. Väljavihastatud vila võib tappa inimese üheainsa pilguga. Lõuna-slaavi uskumustes võisid nad inimesi ravida ja ka surma ette ennustada, kuid ise olid surematud. Siiski, kui nad kaotasid kasvõi ühe juuksekarva, muutis see neid surelikeks. Vilad oskasid ka lennata, ent kui neilt tiivad ära võeti, muutusid nad tavalisteks, surelisteks naisteks. Slovakkia rahvausu kohaselt on vilad pruudid, kes surid enne abiellumist ja ei leia hauas rahu. Nendega tantsimine on noormehele eluohtlik.

Vilasid kirjeldab Caesarea Prokopius 6. sajandil, kuid ta ei maini nende slaavi nime, vaid nimetab neid nümfideks. Keskaegsetes vene kirjutistes seostati vilasid jumalanna Mokošiga, kelle austamise asjus kehteisid 11. ja 12. sajandil jõulised kirikukeelud. Vilade kultus ja nende seotus kaevudega on Bulgaarias fikseeritud 13. sajandil ja seal arvati, et vilad on on neiud, kes on surnud ilma ristimata.

Siiski ei ole vilad kõikide slaavi rahvaste uskumustes ühtlaselt heatahtlikud olendid – näiteks tšehhi folklooris on nad alati pahatahtlikud olendid, kes püüavad oma iluga mehi lõksu ja hukkavad neid.

Vilade üheks vormiks on ka pahatahtlik juda, keda tuntakse peamiselt Bulgaarias.

Allikas: Wikipedia

Aprill, 2023

Vaata lisaks:

Redunica (kašuubi veehaldjas)
Vilenjak (slaavi mütoloogia)
Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
Veehaldjas (eesti)
Russalka